Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helsingi-Tallinna tunneli uuringud valmimas
Pane tähele!
Tänavu veebruaris algasid uuringud, mille käigus selgub kahe riigi vahelise merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus. Tunneli tasuvus- ja mõjuanalüüsist räägib Taristuehituse konverentsil 2017 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.
Pane ennast kirja SIIN.
Tunnelis hakkavad reisijad liikuma kiirrongiga. Autod, veokid ja bussid liiguvad autorongide ehk nn shuttle-rongidega (sarnased on La Manche’i aluses kanalitunnelis Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). Lisaks liiklevad tunnelis ka tavalised kaubarongid, mis saavad sealt edasi kaugemale Euroopasse.
Soome, Eesti ja Euroopa Liit selgitavad, kas kaht pealinna, Tallinna ja Helsingit, tasub tunneliga ühendada. Venemaa on seni selle projekti kommenteerimisest hoidunud, vahendas Äripäev uudisteportaali Yle.
Ameerika analüütik ja poliitikavaatleja Paul Goble rääkis Soome rahvusringhäälingule Yle, et geopoliitiline olukord muutub Soome lahe ja Läänemere piirkonnas täielikult, kui viiakse ellu kõik planeeritud ehitused. Neist suurim on Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Oluline on ka gaasijuhtme NordStream2 ehitus, mis on kavas lõpetada selle aastakümne lõpuks. Lisaks on räägitud veel Helsingi ja Tallinna vahelisest gaasijuhtmest Baltic Connector ning raudteemagistraalist, mis ühendab Norra Põhja-Jäämere äärse kalda Soomega.
Venemaa tahab gaasijuhtme ehitusele toetust, kuid on vastu Soome lähenemisele NATO-le, väidab ameerika vaatleja. Sellele vaatamata üllatab teda, et Soome jaoks on gaasijuhtme küsimus kui puhtmajanduslik ja ökoloogiline. Goble aga näeb, et võimalik tunnel, mis ühendaks Helsingi ja Tallinna, lähendaks Soomet NATO-le.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.
Enimloetud
2
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Üritused
Hetkel kuum
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele