Helsingi-Tallinna tunneli uuringud valmimas

Tänavu veebruaris algasid uuringud, mille käigus selgub kahe riigi vahelise merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus. Tunneli tasuvus- ja mõjuanalüüsist räägib Taristuehituse konverentsil 2017 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.

Pane ennast kirja SIIN.

Tunnelis hakkavad reisijad liikuma kiirrongiga. Autod, veokid ja bussid liiguvad autorongide ehk nn shuttle-rongidega (sarnased on La Manche’i aluses kanalitunnelis Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). Lisaks liiklevad tunnelis ka tavalised kaubarongid, mis saavad sealt edasi kaugemale Euroopasse.

Soome, Eesti ja Euroopa Liit selgitavad, kas kaht pealinna, Tallinna ja Helsingit, tasub tunneliga ühendada. Venemaa on seni selle projekti kommenteerimisest hoidunud, vahendas Äripäev uudisteportaali Yle.

Ameerika analüütik ja poliitikavaatleja Paul Goble rääkis Soome rahvusringhäälingule Yle, et geopoliitiline olukord muutub Soome lahe ja Läänemere piirkonnas täielikult, kui viiakse ellu kõik planeeritud ehitused. Neist suurim on Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Oluline on ka gaasijuhtme NordStream2 ehitus, mis on kavas lõpetada selle aastakümne lõpuks. Lisaks on räägitud veel Helsingi ja Tallinna vahelisest gaasijuhtmest Baltic Connector ning raudteemagistraalist, mis ühendab Norra Põhja-Jäämere äärse kalda Soomega.

Venemaa tahab gaasijuhtme ehitusele toetust, kuid on vastu Soome lähenemisele NATO-le, väidab ameerika vaatleja. Sellele vaatamata üllatab teda, et Soome jaoks on gaasijuhtme küsimus kui puhtmajanduslik ja ökoloogiline. Goble aga näeb, et võimalik tunnel, mis ühendaks Helsingi ja Tallinna, lähendaks Soomet NATO-le.

Loe pikemalt Äripäevast.