Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helsingi-Tallinna tunneli uuringud valmimas
Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli uuringud valmivad lähinädalatel. Peatselt kuulutatakse välja Soome lahe aluse raudteetunneli tehnoloogiakonkurss, kirjutas Yle.
Tänavu veebruaris algasid uuringud, mille käigus selgub kahe riigi vahelise merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus. Tunneli tasuvus- ja mõjuanalüüsist räägib Taristuehituse konverentsil 2017 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.
Tunnelis hakkavad reisijad liikuma kiirrongiga. Autod, veokid ja bussid liiguvad autorongide ehk nn shuttle-rongidega (sarnased on La Manche’i aluses kanalitunnelis Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). Lisaks liiklevad tunnelis ka tavalised kaubarongid, mis saavad sealt edasi kaugemale Euroopasse.
Soome, Eesti ja Euroopa Liit selgitavad, kas kaht pealinna, Tallinna ja Helsingit, tasub tunneliga ühendada. Venemaa on seni selle projekti kommenteerimisest hoidunud, vahendas Äripäev uudisteportaali Yle.
Ameerika analüütik ja poliitikavaatleja Paul Goble rääkis Soome rahvusringhäälingule Yle, et geopoliitiline olukord muutub Soome lahe ja Läänemere piirkonnas täielikult, kui viiakse ellu kõik planeeritud ehitused. Neist suurim on Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Oluline on ka gaasijuhtme NordStream2 ehitus, mis on kavas lõpetada selle aastakümne lõpuks. Lisaks on räägitud veel Helsingi ja Tallinna vahelisest gaasijuhtmest Baltic Connector ning raudteemagistraalist, mis ühendab Norra Põhja-Jäämere äärse kalda Soomega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Venemaa tahab gaasijuhtme ehitusele toetust, kuid on vastu Soome lähenemisele NATO-le, väidab ameerika vaatleja. Sellele vaatamata üllatab teda, et Soome jaoks on gaasijuhtme küsimus kui puhtmajanduslik ja ökoloogiline. Goble aga näeb, et võimalik tunnel, mis ühendaks Helsingi ja Tallinna, lähendaks Soomet NATO-le.
Projekteerija tööpäev ei möödu ainult keerulisi konstruktsioone lahendades – märkimisväärse aja võtavad ka küsimustele vastamine, seadistuste otsimine, mudelist info leidmine ja korduvate jooniste tegemine. Tekla Structuresi AI-assistendid aitavad neid ülesandeid automatiseerida, nii et insener ei pea iga väikese küsimuse peale kõiki jooniseid läbi vaatama, kolleegilt abi küsima või ise koodi kirjutama.