„Hiljuti avatud GAG Kotzebue maja on tõestanud, et nii õpilased kui ka õpetajad on muutunud, tavapärasest erineva õpikeskkonnaga väga rahul ning samasugust joont soovime me jätkata,“ lisas abilinnapea. „Koostöös mõlema kooli personaliga oleme uude majja kavandanud õpikeskkonna, mis vastaks koolipere ootustele.“
Pääsküla gümnaasiumi hoone rajati 1985. aastal ning peale akende vahetamise ei ole seal suuremaid remonttöid tehtud. Kõik tehnilised kommunikatsioonid olid amortiseerunud, ruumide planeering oli iganenud ning puudus normaalmõõtmetes spordisaal. Hoone ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega ootustele. Nõmme noortemaja vajab arenguks kaks korda enam pinda, kui neil hetkel kasutada on. Olemasolevate hoonete baasil ei ole võimalik seda saavutada, sest ajaloolistele hoonetele kehtivad muinsuskaitse eritingimused juurdeehitust ei võimalda.
Pääsküla gümnaasiumi kolmest korpusest kaks on nüüdseks lammutatud. Nende asemele ehitatakse täismõõtmetes spordisaal, aeroobika ja jõusaalid, samuti olme- ja administratiivhoone aula, muusikaklasside, rekreatsiooniala, söökla ja garderoobiga. Põllu tänava äärne neljakorruseline õppehoone säilib, sinna paigutatakse enamik klassiruume.
Kuna territoorium on piisavalt suur, otsustas Tallinna Linnavalitsus koos kooli rekonstrueerimisega rajada ruumid ka Nõmme noortemaja tegevuse laiendamiseks. Noortemaja saab kolmele korrusele ligikaudu 2500 m² uusi klassi- ja tegevusruume, sealhulgas muusikaklassid, aeroobika- ja tantsusaal, meisterdamise töökojad ja palju muud.
Kooli juurde rajatakse täiendavad sportimisvõimalused, rajatakse jooksurada ning õuesõppe paviljon, mida saavad kasutada nii kool kui ka huvikool. Kogu hoonekompleks varustatakse kaasaegsete kommunikatsioonidega ja sisustatakse vastavalt vajadusele.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.