Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia ehitab Järvamaa suurettevõttele päikeseelektrijaama
Eesti Energia ehitab Järvamaal asuva OÜ Estonia piimafarmi katusele päikeseelektrijaama, mis katab ära olulise osa ettevõtte suvisest elektritarbimisest. Ainulaadse lahendusena jääb elektrijaama omanikuks ja hooldajaks Eesti Energia ning toodetavat päikeseelektrit kasutab põllumajandusettevõte fikseeritud tariifiga omatarbeks.
Eesti Energia energiamüügi juhi Karla Agani sõnul finantseerib päikeseelektrijaama ehitamist katusele Eesti Energia. „Meie poolt pakutud võimalus aitab ettevõttel olla keskkonnasõbralik ilma lisainvesteeringuteta ning keskenduda oma põhiärile. Päikesepaneelide süsteemi ehitamise, opereerimise ja hooldamise eest vastutab Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Taastuvenergia. Päikesepaneelidega toodetud elekter saab kliendile olema võrgust ostetavast elektrist odavam. Samuti on päikeseelektri hind fikseeritud terveks lepinguperioodiks, seega mida rohkem tulevikus elektri hind tõuseb, seda suurem on kliendi sääst,“ selgitas Agan.
OÜ Estonia on üks Eesti suuremaid põllumajandusettevõtteid, mis tegutseb Kesk-Eestis, Järvamaal. Piimafarmi katusele rajatakse 644 päikesepaneelist koosnev päikeseelektrijaam installeeritud võimsusega 174 kW . Paigaldatav süsteem katab ca 15% kogu OÜ Estonia aastasest elektritarbimisest, sealjuures üle poole ettevõtte päevatarbimisest aprillist augustini. Hetkel toimuvad vajalikud ettevalmistused päikeseelektrijaama ehituse alustamiseks. Koos projekteerimisega on kogu protsessi pikkuseks planeeritud kolm kuud.
Hajaenergeetika on ülemaailmselt kiirelt kasvav trend, mis täiendab senist tsentraalset elektritootmist lokaalsete tootmisüksustega tarbimiskoha lähedal. Kliendi juures asuvate päikeseelektri tootmisjaamade loomise eesmärk on tõsta lokaalse elektritootmise osakaalu Eesti Energia tootmisportfellis. Eesti Energia strateegiline eesmärk 2020. aastaks on toota 40% elektrist taastuvatest- ja alternatiivsetest allikatest.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.