Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Narva rannahoone valiti parimaks kommunaal­rajatiseks
Eesti Kommunaalmajanduse Ühing valis seitsme esitatud objekti seast 2017 aasta parima kommunaalrajatise, milleks tunnistati Narva linna rannahoone. Tunnustust pälvisid ka Tartu linnavalitsuse esitatud Roosi tee – Muuseumi tee rekonstrueerimine ja Saue vallavalitsuse esitatud Laagri keskuse pargid ja sillad.
Parima kommunaalrajatise konkursile esitati Roosi tee-Muuseumi tee rekonstrueerimine Tartus, Viimsi mõisapargi korrastamise I etapp, Muuga kergliiklusteed, Laagri keskuse pargid ja sillad, Keila linna staadion, Narva rannahoone ja rekonstrueeritud Viru tänav Tallinnas.
2015. aastal valminud Joaoru rannahoone on üks õnnestunumaid Eesti nüüdisarhitektuuri näiteid, teatas kommunaalmajanduse ühing.
2009. aastal korraldati toonase linnaarhitekti Peeter Tambu eestvõttel Joaoru puhkeala arhitektuuriidee konkurss. Selle käigus tuli ära lahendada 17 ha suurune ala, mis kätkes endas ka linna ainsat avalikku supelranda. Võistlusel pälvisid esikoha arhitektid Kalle Vellevoog, Martin Prommik ja sisearhitekt Tiiu Truus, hiljem liitus põhilise projektigrupiga ka Andrus Andrejev.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rannahoone mängib kaasa bastionivööga ning uue, teisel pool linnust jätkuva rannapromenaadiga, selle ümbrus julgeb originaalselt särada. Üles ja alla pääseb mööda maja liikudes. Ehitise kolm tasapinda toimivad ühtlasi vaateplatvormina, ilusa ilma korral peaks rannakohvik laienema ka väliterrassidele. Neist kõrgeim pole otse jõele lähenedes esmalt isegi märgatav, sest maja sulandub maastikku väga orgaaniliselt.
Teeradade ääres on raagus puid meenutavad tänavalaternad (Margus Triibmann), laudteede ümbrus on varustatud betoonpinkide ja prügikastidega, mille kavandasid rannahoone arhitektuuri silmas pidades autorid ise. Rannast tasub kindlasti edasi jalutada, minnes üles mööda põnevat roostetatud metallist corten-treppi Aleksandri kirikuni.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.