Külmade keldrilagede soojustamine aitab maja küttekulusid oluliselt vähendada

On üldteada fakt, et korralikult soojustamata katus on koht, kust toimub tavaliselt suurim soojusenergia leke, kuid tihti jäävad tähelepanuta keldrid, parklad ja muud madalama temperatuuriga paigad hoone alumistel korrustel. Kuna tavaliselt on seal küte ja soojustus piiratud või hoopis olemata, saab külm õhk hõlpsasti läbi vahelagede liikuda hoone ülemistesse osadesse, muutes keldrite ja parklate kohal asuvates ruumides põrandad külmaks ning elukvaliteedi kehvemaks. On välja arvutatud, et katuslagede ja põrandate kaudu toimub kuni 50% maja summaarsest soojuskaost. Seetõttu tuleb vahelagede ja külmade ruumide lagede soojustamisele pöörata sama suurt tähelepanu kui seinte ja katuse soojustamisele ning energiasääst ja küttele kuluva raha kokkuhoid on juba järgmisel talvel tuntav, rääkimata mõnusast sisekliimast.

“Kui soojustatav lagi esitab ehitajale lisaks funktsionaalsusele ka esteetilisi nõudeid, on tõenäoliselt parim valik soojustamiseks PAROC CGL 20 tulekindel kivivillast lamellplaat, mida saab spetsiaalse seguga otse betoonlae külge liimida,” ütles Paroci ehitusinsener Jüri Vähi. “Plaadi kinnitamiseks pole vaja mehaanilisi kinnitusi, faasitud ääred teevad paigaldamise lihtsaks ja täpseks ning villaplaatidele juba tehases paigaldatud spetsiaalne kate on kergesti viimistletav näiteks värviga.”

Vähi sõnul tasub efektiivset soojustust vajava põranda puhul kasutada tihedamaid villasid, mis reeglina loovad parema soojusisolatsiooni, kuna nendes ei teki nii suurt õhuringlust, nagu hõredamates villades. Samas on õhu liikumine villas eeliseks näiteks mõne muu soojustusmaterjali, näiteks vahtpolüstüreeni ehk maakeeli penoplasti ees, kuna konstruktsioonidesse sattunud niiskus saab läbi villa välja liikuda ning samas ei halvene villa soojustusomadused. PAROC CGL 20cy puhul on toote deklareeritud soojuserijuhtivus 0.037 W/mK, mis on turul leiduvate materjalide seas üks paremaid väärtusi.