26. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maakri kvartali arendaja: üks kõrghoone kümnendis on mõistlik tempo

Foto: Raul Mee
Kõrghoonete ehitamine ei ole Tallinnas maa puudusest tingitud sundvalik, vaid tähendab linnapilti vürtsitavat arhitektuuri ja nauditavat vaadet kontori aknast, ütles Maakri Kvartali projekti vedaja Jaan Erelt.

23. mail toimuval Kinnisvaraarenduse konverentsil räägime hetkel töös olevate mastaapsete arendusprojektide kujunemisloost, ehitamisest finantseerimisest ja lõpptarbijate leidmisest. Maakri kvartali arendusest räägib Maakri projketi juht Jaan Erelt. 

Vaata kava ja pane ennast kirja SIIN.

Maakri kvartali detailplaneering algatati juba kaks kümnendit tagasi. Miks arendus vahepeal toppas?

Detailplaneering kehtestati 2008. aasta lõpus ja 2011. aastal hakkasime edasi liikuma: arhitektuurikonkurss, arheoloogilised uuringud, eelprojekti koostamine, ehitusloa menetlus, põhiprojekti koostamine, I ehitusetapp, ehitushange, võtmed kätte ehitusleping.

Olen Maakri Kvartali projekti juhtinud viimased viis aastat ja sellele ajale tagasi vaadates julgen arvata, et see projekt ei ole topanud mitte ühtegi päeva. Niimoodi neid suuri asju tehaksegi.

Milliste raskustega olete pidanud silmitsi seisma?

Peamiselt raskused ongi olnud. Projekteerimise ja ka ehitamise on muutnud väga keeruliseks mitte niivõrd suur maht, kuivõrd kvartali seitsme täiesti erineva hoone sidumine. Meil on kõrvuti üle 100 aasta vanad juugendstiilis arhitektuurimälestised ja 34meetristele puurvaiadele rajatud 110meetrine kõrghoone. Pealegi ehitame kogu kvartali valmis ühekorraga järgmise aasta maiks. Meil on võtmed kätte ehitusleping Merkoga. Merko kohta ütleks nii, et nendega on raske läbirääkimistel, aga kerge lahingus. Kahe suve jooksul tehti kogu kinnistul ulatuslikud arheoloogilised uuringud. Kõrvaltvaatajale võis ka sellest jääda mulje, et aeg läks ja projekt üksnes toppas.

Miks ei ole Tallinnas viimase kümne aasta jooksul rohkem kõrghooneid ehitatud, kuigi teemaplaneering seda lubaks?

Kui nüüd rääkida päris kõrgetest majadest ehk siis 100+ meetrit maapinnast, siis üks uus kõrghoone kümne aasta jooksul ongi Tallinna jaoks mõistlik tempo. Kõrghoonete ruutmeetri ehitusmaksumus ei ole kuigi odav ja nende ehitamine ei ole Tallinnas kindlasti tingitud maa puudusest, nagu metropolides. Meil on kõrghoone maamärk, linnapilti vürtsitav arhitektuur ja nauditav vaade kontori aknast, mitte sundvalik. Kui Tallinna kerkiks igal aastal uus kõrghoone, siis mida me nendega teeksime? Finantseeritud saavadki ainult parimad projektid.

Maakri asum on nime saanud värvalite perekonna Mackeri järgi. Neile kuulus Maakri 23 asunud värvimistöökoda. Kuna Maakri asumist voolas omal ajal läbi kiirevooluline Härjapea jõgi, tekkis sinna mitu vesiveskit, mis andsid jõu paberi- ja nahatööstusele. Maakri 19/21 krundile rajas Theodor Grünwald 1877. aastal nahavabriku, esimese Eesti ajal asus seal Union, nõukogude perioodil Kommunaar ja taasiseseisvumisel Linda. Tootmistegevuse kesklinnast lahkumisel sai endisest tööstusalast bürookompleks. 1990. aastatel seadis omanik Olav Miil eesmärgiks ehitada moodne ärikvartal. Maakri Kvartalisse tulevad ainult kontoripinnad ja toetavalt söögikohad ning kaubanduspinnad, aga ei ühtegi korterit.

Maakri kvartali investeeringu suuruseks on meedias toodud ligikaudu 50 miljonit eurot. Kas ja kuidas on investeeringu esialgu kavandatud suurus paika pidanud?

Avalikustasime selle numbri alles 1,5 aastat tagasi, kui olime juba ehituslepingu sõlminud. Arvestades eeltöö põhjalikkust, ei pea ma mingeid suuri üllatuslikke lisakulusid lubatavaks. Aga jah, eks selle viimase lihvi käigus on endalgi mõni hea mõte lisaks tulnud.

Kvartali ankurüürnikena on meedias nimetatud OP Panka, Seesam Insurance ASi ja EfTEN Capitali. Kui palju äripindadest on praeguseks, kui kvartali valmimiseni on jäänud ligikaudu aasta, lepingutega kaetud?

Ütleme nii, et umbes pool teed on veel minna.

Oleme rahul nii sõlmitud üürilepingute arvu kui ka kvaliteediga. Pean silmas seda, et oluline pole mitte ainult sõlmitud lepingute maht, vaid ka poolte vastastikune tahe ja suutlikkus neid pikema aja jooksul täita.

Arvestades turul olevate äripindade küllust, kuidas kavatsete rentnikke leida?

Pigem leiavad üürnikud meid. Me ei ole kunagi teinud agressiivset reklaamikampaaniat, oleme lihtsalt nähtaval. Juba Lenin ütles, et kinnisvara puhul on olulised kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Südalinnast vaadates tundub mulle vahel, et seda lihtsat tõde ollakse jälle kord unustamas… Kuidas iseloomustaksite A-klassi büroopindade turgu Tallinnas? Tallinna südalinna parimatele büroopindadele kolivad ettevõtted, keda oleme näinud järjepidevalt tegutsemas juba 20 aastat. Eelkõige muidugi finants- ja õigussektorist. Maakri Kvartalisse tulevad näiteks LEADELL Pilv Advokaadibüroo ja Kinnisvarabüroo Uus Maa. Taaskohtun ikka samade inimestega, kellega sai asju aetud juba siis, kui tänavapildis domineerisid veel Ladad ja Moskvitšid.

Nii kavandamis- ja ehitusjärgus olevad mereäärsed arendused kui Tallinna linnavalitsuse võetud arengusuund tõstavad Tallinna tõelise pärlina esile mereäärt. T1 jällegi väidab uue keskme tekkivat Ülemistele. Kus siis ikkagi asub Tallinna linnasüda ehk city?

Pea iga perspektiivse arenduse kodulehel on meeltülendav tekst selle kohta, kuidas linnasüda kohe-kohe just sinna liigub. Minu jaoks pole Tallinna südalinn liikunud – see on endiselt kolme tuiksoone – Pärnu mnt, Estonia pst ja Rävala pst – vaheline ning nendega külgnev ala. Sellel alal on meie kõige uhkemad teatrid ja kontserdisaalid ning parimad koolid.

Südalinna kõrval Pärnu mnt äärest algab Vanalinn ja justkui vastukaaluks teisele poole Rävala pst kerkib nüüd Uuslinn ehk moodne kõrghoonetega city. Loodan, et peatselt väärindavad südalinna veel Tallinna Kaubamaja laienduse ja Rävala Galerii projekti elluviimine.

Autor: Eva Kiisler Lisandra Treimann

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785