Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn venitab ehituslubadega
2015. aasta teises pooles jõustunud uus ehitusseadus tõi Tallinna linnaplaneerimise ametile lisakoormuse, mistõttu viibivad ehitusload tunduvalt kauem kui seaduses lubatud 30 päeva. Selle tulemusena väljastati möödunud aastal ehitusturu üha suuremast elavnemisest hoolimata pea viiendiku võrra vähem ehituslubasid kui aasta varem.
Kinnisvaraarenduse konverents
23. mail toimuval Kinnisvaraarenduse konverentsil räägime hetkel töös olevate mastaapsete arendusprojektide kujunemisloost, ehitamisest finantseerimisest ja lõpptarbijate leidmisest. Üritus toob kokku valdkonna esindajad. Anname ülevaate turul toimuvast ja toome kuulajateni kinnisvaraarenduste tulevikuperspektiivid.
Vaata kava ja pane ennast kirja SIIT.
„Mitme projekti puhul oleme loa menetluse käigus saanud linnaplaneerimise ametist kirju, mille sisu on selline, et pikendame menetluse aega, sest töökoormus on liiga suur,“ kirjeldas kinnisvaraarendaja Bonava juht Timo Riismaa probleemi, millega tuleb turuosalistel Tallinnas silmitsi seista.
Riismaa sõnul tuleb ehituslubasid Tallinna linnaplaneerimise ametist oodata kolm kuni kuus kuud kauem kui varem. „Täna on alla 9 kuu alates taotluse sisseandmisest luba saada keeruline,“ ütles Riismaa.
Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Anu Hallik-Jürgenstein ütles, et uus ehitusseadustik andis uus seadustik kohalikule omavalitsusele kohustusi juurde, mis suurendasid oluliselt ameti töömahtu.
„Eelnevalt esitati meile ehitusloa dokumentatsioon koos vajalike kooskõlastuste ja arvamustega, mis tähendab, et osa tööd oli juba tehtud. Uue seaduse kohaselt on kooskõlastuste ja seisukohtade küsimine kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ ütles ta ja lisas, et kogu lisanduv kirjavahetus suurendas nende töömahtu väga suurel määral. Ta ütles, et tänaseks on nad pannud siiski rohkem inimesi ehituslubasid menetlema.
Hallik-Jürgenstein lisas, et nüüd peavad nad koguma ehitusprojektile nii riigi, linna, tehnovõrguvaldajate kui ka kinnistu omanike ning naabrite seisukohad. Kui projektile on vaja näiteks 15 asutuse seisukohta ja 14 neist vaatab projekti läbi tähtajaks, kuid kas või üks teeb seda hiljem, jääb tema sõnul selle taha ootama kogu menetlus.
Ta lisas, et märkimisväärne roll tekkinud olukorras on ka riiklikul ehitisregistril, mille arendus on pooleli. Kvaliteetse töövahendi saamiseni läheb tema sõnul veel tõenäoliselt palju aega.
Timo Riismaa sõnul võib olukord hakata mõjutama lisaks arendajatele ka pea- ja alltöövõtjaid. „Mingid tööd, mis nende käest on tellitud ja kokku lepitud, tuleb ajalises mõttes edasi lükata, mis ilmselt paneb ka nende planeerimistegevuse raskesse seisu.“ Teine variant on tema sõnul see, et peatöövõtjad ja arendajad tõmbavad alltöövõtjate graafikud ebanormaalselt lühikeseks.
Loe täispikkuses artiklit Äripäevast.
Seotud lood
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele