Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitussektor torkab maksehäiretega silma
Ehitussektoris on maksekäitumisega enam probleeme kui teistel tegevusaladel. Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid oli ehitusfirmade hulgas 18.9%. Sektori maksehäiretega ettevõtete osakaal oli keskmisest poole kõrgem ning tõusis eelmisel poolaastal 6,3%-ni. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli ehitussektoris samuti keskmisest pea poole kõrgem ning tõusis 11,8%-ni. Kasvanud on ka võlgnevuste summad, kirjutas Creditinfo oma blogis.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul võib maksekäitumise statistika halvenemise taga näha Maksu- ja Tolliameti poolsete kontrollimeetmete tõhustumist. „See on tõstnud hallil alal tegutsejad rohkem nähtavale ja neil võib raskusi olla. Pole saladus, et ehitusturul on seda halli ala ja maksudest hoidumist keskmisest rohkem,“ rääkis Peterson. „Kuna ehitusturg on Eestis suhteliselt väike, siis võivad ka mõne suurema raskustesse sattunud ettevõtte maksehäired statistikat mõjutada.“ Petersoni sõnul võib keerulisem olla riigihangetele ja infrastruktuuriobjektidele keskendujate hulgas – riiklike tellimuste maht on vähenenud.
Swedbanki ehitussektori juht Rene Zibo lisab makseraskuste võimalike põhjustena ka alla omahinna portfelli võetud tööd, tellijate makseviivitused ja teiste objektidega seotud kulude katmise. ”Riigi osakaal ehitusturu tellimustes on ca 50% ning selle muutumine avaldab turule kiiret mõju. Suurima surve all on väikesed ja keskmise suurusega peatöövõtjad.“
Kuigi mõned ehitusettevõtjad on kurtnud marginaalide vähenemise üle on olukord Petersoni sõnul viimase poolaasta konjunktuuri andmetel päris hea ja vaadeldaval perioodil pigem paranenud. Tema sõnul on tellimuste arv ja ehitusmahud suurenenud, ehitusmaterjalide hinnad pigem langenud, ekspordinäitajad paranenud.
Zibo sõnul on ehitussektoris peatöövõtjate vahel konkurents väga tugev ja seda kahes suunas: ”Mida vähem tellimusi, seda tihedam konkurents uutele projektidele (alapakkumiste oht), mida rohkem tellimusi seda tihedam konkurents allhankijatele (sisendhinna tõus).“
„Lähitulevikku vaadates on murettekitav, et kui traditsiooniliselt on Eestis olnud ehitusettevõtete keskmine palk vabariigi keskmisest palgast kõrgem, siis viimasel paaril aastal on see jäänud üldisest keskmisest palgast madalamaks. See võib hakata, tööjõu järjest kasvavat defitsiiti silmas pidades, juba lähitulevikus ehitusettevõtete konkurentsivõimele veelgi negatiivsemat mõju avaldama,“ lisas Peterson.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 83 947 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Creditinfo ettevõtete maksekäitumise statistika eesmärgiks on jälgida ja vajadusel reguleerida ettevõtete krediidihindamise metoodikat, et tagada otsuste tegijatele kvaliteetne krediidialane informatsioon.
Loe täismahus artiklit siit.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Käib vilgas töö põhiäri päästmiseks
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele