Elektriõnnetustes hukkus neli inimest

Kuna möödunud aastal toimus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, siis tuletab TJA meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel (vastutav isik, tööjuht, tööline) tuleb kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.

Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ettevalmistatud ning pingetu ja maandatud ning et töötajad kasutaksid töödeks ettenähtud isikukaitsevahendeid.

Võrreldes 2015. aastaga ei ole elektriõnnetuste üldarv oluliselt tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste arvu suurenemine aasta varem toimunud 7-lt 12-ni ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine 1lt 3-ni, teatas TJA.

Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine. Enim ehk 78 % õnnetusi toimus kodudes või nende lähiümbruses, 22 % juhtudest olid tööõnnetused.

Kodustes ja sarnastes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel.

Ka tööõnnetuste peamiseks põhjuseks olid elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.

Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis (Tallinnas, Harjumaal) ja Ida-Virumaal (72% õnnetustest).

Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid möödunud aastal 3 vanusegruppi: väikelapsed (22% õnnetustest) ning vanusegrupid 20-29 (22% õnnetustest) ja 40-49 (18% õnnetustest). Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektriõnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu.