Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriõnnetustes hukkus neli inimest
PANE TÄHELE!
Kuna möödunud aastal toimus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, siis tuletab TJA meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel (vastutav isik, tööjuht, tööline) tuleb kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.
Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ettevalmistatud ning pingetu ja maandatud ning et töötajad kasutaksid töödeks ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Võrreldes 2015. aastaga ei ole elektriõnnetuste üldarv oluliselt tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste arvu suurenemine aasta varem toimunud 7-lt 12-ni ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine 1lt 3-ni, teatas TJA.
Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine. Enim ehk 78 % õnnetusi toimus kodudes või nende lähiümbruses, 22 % juhtudest olid tööõnnetused.
Kodustes ja sarnastes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel.
Ka tööõnnetuste peamiseks põhjuseks olid elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis (Tallinnas, Harjumaal) ja Ida-Virumaal (72% õnnetustest).
Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid möödunud aastal 3 vanusegruppi: väikelapsed (22% õnnetustest) ning vanusegrupid 20-29 (22% õnnetustest) ja 40-49 (18% õnnetustest). Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektriõnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.
Enimloetud
5
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Üritused
Hetkel kuum
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele