Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muinsuskaitsjad: tegevusetus ohustab Patareid
Muinsuskaitse ekspertorganisatsioon ICOMOS saatis Riigi Kinnisvara ASile, Rahandus- ja Kultuuriministeeriumile, Muinsuskaitseametile ja Riigikogu kultuurikomisjonile avaliku pöördumise, milles väljendab muret mälestise üha halveneva füüsilise seisukorra ja uuele omanikule seatavate mälestise korrastamine tingimuste pärast.
PANE TÄHELE!
INTERREG IVC projekti “Atelier European Fortresses – Powering Local Sustainable Development“ raames kaardistati projekte Euroopa sõjalise arhitektuuripärandi tänapäevasest kasutusest. Projekti kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.
"Viimasel kümnendil on Eesti ja rahvusvahelise muinsuskaitse spetsialistide ringkondades ning avalikkuses laiemalt tekitanud ärevust Tallinna Kalaranna fordi ehk endise Patarei vangla kui ainulaadse mälestise üha halvenev füüsiline seisukord, kompleksi killustamine ja võimetus leida olukorra muutmiseks häid lahendusi," kirjutas ICOMOS Eesti esimees Riin Alatalu pöördumises.
"ICOMOSi hinnangul ohustab kompleksi säilimist ennekõike tegevusetus, sest kompleks laguneb. Samuti puudub kindlustunne, kas ja milliste tingimustega kohustatakse uut omanikku mälestist korrastama. Teatavasti võimaldab detailplaneering kinnistul ka märksa tulusamat uusarendust."
ICOMOSi hinnangul väärib Patarei kui ainuke Eesti alal uuspreisi stiilis teostatud fort maailma militaarpärandi seisukohast tähelepanu arhitektuurse projekti, funktsiooni ja teostuse tõttu.
"Oleme seisukohal, et tänapäevaste kasutusvõimaluste otsimisel on oluline arvesse võtta nii Kalaranna fordi kindlusarhitektuuri ja sõjalise ehituspärandi kui ka Patarei vangla ja okupatsioonide ajaloo tähendusi ja väärtusi ning terviklikku ajaloo- ja kultuuriväärtusliku keskkonda," seisab pöördumises.
"Tutvustasime eelmise aasta oktoobris Tallinnas toimunud rahvusvahelisel muinsuskaitse seadusele pühendatud konverentsil kolleegidele Kalaranna fordi probleeme ja palusime esitada näiteid analoogsetest objektidest. Mitu vastajat rõhutas, et selliste suurte komplekside puhul on nii muinsuskaitselistes kui ka laiemalt avalikes huvides mõistlik kui neid komplekse arendab riik/omavalitsus või riigi/omavalitsuse asutatud sihtasutus, kaasates erainvestoreid ja mittetulundusühinguid."
Organisatsioon lubab igati toetada Kalaranna fordi/Patarei jaoks parima lahenduse leidmise protsessi. Pöördumises on toodud ka rida näiteid Euroopa sõjalise arhitektuuripärandi tänapäevasest ja õnnestunud kasutusest.
Kalaranna fordis ehk rahvapärase nimetusega Patareis tegutses vangla aastatel 1920.– 2005. Kinnipidamiskoht omandas erilise tähendusrikkuse Eesti ajaloo pöördelistel 1930.–1950. aastatel.
Riigi Kinnisvara tulevikuplaanidest Patareiga saad lugeda siit.
Enimloetud
1
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
2
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
3
Viimased uudised
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Ekspert: Eesti teedel on Rootsi tasemele langemiseks veel palju ruumi
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele