Muinsuskaitsjad: tegevusetus ohustab Patareid

Laguneva Patarei vangla sisevaade.  Foto: Meeli Küttim

Muinsuskaitse ekspertorganisatsioon ICOMOS saatis Riigi Kinnisvara ASile, Rahandus- ja Kultuuriministeeriumile, Muinsuskaitseametile ja Riigikogu kultuurikomisjonile avaliku pöördumise, milles väljendab muret mälestise üha halveneva füüsilise seisukorra ja uuele omanikule seatavate mälestise korrastamine tingimuste pärast.

INTERREG IVC projekti  “Atelier European Fortresses – Powering Local Sustainable Development“ raames kaardistati projekte Euroopa sõjalise arhitektuuripärandi tänapäevasest kasutusest. Projekti kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.

"Viimasel kümnendil on Eesti ja rahvusvahelise muinsuskaitse spetsialistide ringkondades ning avalikkuses laiemalt tekitanud ärevust Tallinna Kalaranna fordi ehk endise Patarei vangla kui ainulaadse mälestise üha halvenev füüsiline seisukord, kompleksi killustamine ja võimetus leida olukorra muutmiseks häid lahendusi," kirjutas ICOMOS Eesti esimees Riin Alatalu pöördumises. 

"ICOMOSi hinnangul ohustab kompleksi säilimist ennekõike tegevusetus, sest kompleks laguneb. Samuti puudub kindlustunne, kas ja milliste tingimustega kohustatakse uut omanikku mälestist korrastama. Teatavasti võimaldab detailplaneering kinnistul ka märksa tulusamat uusarendust."

ICOMOSi hinnangul väärib Patarei kui ainuke Eesti alal uuspreisi stiilis teostatud fort maailma militaarpärandi seisukohast tähelepanu arhitektuurse projekti, funktsiooni ja teostuse tõttu.

"Oleme seisukohal, et tänapäevaste kasutusvõimaluste otsimisel on oluline arvesse võtta nii Kalaranna fordi kindlusarhitektuuri ja sõjalise ehituspärandi kui ka Patarei vangla ja okupatsioonide ajaloo tähendusi ja väärtusi ning terviklikku ajaloo- ja kultuuriväärtusliku keskkonda," seisab pöördumises.

"Tutvustasime eelmise aasta oktoobris Tallinnas toimunud rahvusvahelisel muinsuskaitse seadusele pühendatud konverentsil kolleegidele Kalaranna fordi probleeme ja palusime esitada näiteid analoogsetest objektidest. Mitu vastajat rõhutas, et selliste suurte komplekside puhul on nii muinsuskaitselistes kui ka laiemalt avalikes huvides mõistlik kui neid komplekse arendab riik/omavalitsus või riigi/omavalitsuse asutatud sihtasutus, kaasates erainvestoreid ja mittetulundusühinguid."

Organisatsioon lubab igati toetada Kalaranna fordi/Patarei jaoks parima lahenduse leidmise protsessi. Pöördumises on toodud ka rida näiteid Euroopa sõjalise arhitektuuripärandi tänapäevasest ja õnnestunud kasutusest.

Kalaranna fordis ehk rahvapärase nimetusega Patareis tegutses vangla aastatel 1920.– 2005. Kinnipidamiskoht omandas erilise tähendusrikkuse Eesti ajaloo pöördelistel 1930.–1950. aastatel.

Riigi Kinnisvara tulevikuplaanidest Patareiga saad lugeda siit.  

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee