Riik on võtnud suuna bürokraatia vähendamisele, et keerukad menetlused asendada selgemate ja arusaadavamate toimingutega. Samas on ka seadusi, mis vajavad tugevalt kaasajastamist. Millised on käesoleva ja algava aasta olulisemad muutused ehitust puudutavas õigusloomes?
Ehitussektori 2017. aasta seadusemuudatused
26. JAANUARIL TALLINNAS BLISS KONVERENTSIKESKUSES
Seminaril kõneletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse 2016 jõustunud ja 2017 jõustuvad muudatustest, sealhulgas maapõueseaduse uuendustest, uuest riigihangete seadusest, muudatustest lepingute koostamisel ja lepinguläbirääkimistest, metalliäri pöördmaksustamise mõjust ehitussektorile ning kohtupraktikast riigihangetel osalemisel.
Esinevad Laesson & partnerid OÜ jurist Tuulikki Laesson, Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat ja partner Marko Mehilane, Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbek, Leinonen Eesti, nõustamisüksuse juht Tõnis Elling, LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat/partner Britta Oltjer ja vandeadvokaat Epp Lumiste ning Raidla Ellexi vandeadvokaat Martin Käerdi.
Vaata seminari kava ja registreeri
SIIT.Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat, partner Marko Mehilane toob välja, et riigihangete seadus pärineb juba kümmekonna aasta tagant, aastast 2007.
Tulekul uus riigihankeseadus
“Kuigi seadust on siit-sealt muudetud, ei ole hankereeglistikku vahepeal laiapõhjaliselt reformitud. Praegu on riigikogus lõpusirgel uue riigihangete seaduse menetlemine, mille tulemusel kaasajastatakse kogu riigihankeregulatsiooni,” täpsustab Mehilane. Seaduse muutusega on oodata näiteks kvalifitseerimisprotsessi lihtsustumist ning hankelepingu muutmise lubatavust kuni 15%.
Täpsustatakse ka alltöövõtjate kontrolli ja pakkumuste konfidentsiaalsusega seotud punkte.
Vabal ehitamisel uued reeglid
Laesson & partnerid OÜ jurist Tuulikki Laesson toob välja, et 1. jaanuarist jõustuvad nõuded nn vabale ehitustegevusele ehk ehitamisele, mis ei nõua ehitusteatise esitamist ega ehitusloa taotlemist, kui ehitada soovitava ehitise asukoht on maa-alal, mille all või kus paiknevad keskkonnaregistrisse kantud maavarad.
“Uuest aastast peab vaba ehitustegevuse raames ehitamisest huvitatud isik ise saatma taotluse keskkonnaministeeriumisse, täpsemalt maaametisse koos asjakohaste dokumentidega, et saada ehitamiseks riigi luba,” selgitab ta uut korda.
Praegu on menetluses vaba ehitustegevuse reguleerimine ka kaitsealadel, mida soovitakse analoogselt eeltooduga reguleerida ehk enne vaba ehitustegevuse korras ehitamist on vajalik saada riigi luba.
Üldplaneeringu muutus lihtsustub
Laesson toob veel välja, et 2016. aastal on jõustunud mitmed olulised planeerimis- ja ehitusvaldkonda käsitlevad riigikohtu otsused, mis täpsustavad seaduse rakendamist. “Oktoobris jõustus otsus, mille kohaselt on omavalitsusel kohustus riigi poolt rohekoridorile kaevandamisloa väljastamise järgselt muuta üldplaneeringus fikseeritud maa juhtotstarvet,” toob ta näite. “Seega, kui muidu on üldplaneeringu muutmine aastatepikkune tegevus, mis eeldab uue planeeringulahenduse menetlemist, siis nüüd leiti, et üldplaneeringut saab muuta oluliselt lihtsamal viisil.”
Marko Mehilane ja Tuuliki Laesson räägivad uuest riigihangete seadusest ja maapõueseaduse tänavu jõustunud muudatustest seminaril Ehitussektori 2017. aasta seadusemuudatused. Vaata kava ja pane ennast kirja
SIIN.Autor: Mariliis Pinn Erilehe Ehitus toimetaja
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.