Kuigi Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes käesoleva aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,3%, oli just ehitus majanduskasvu üks pidurdajatest, teatas statistikaamet.

- Kuigi Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes käesoleva aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,3%, oli just ehitus majanduskasvu üks pidurdajatest.
- Foto: Maris Ojasuu
Kolmandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,3%.
Täpsustatud andmetel oli kolmanda kvartali Eesti SKP kasvu suurim panustaja transpordi tegevusalal loodud lisandväärtus. SKP kasvu toetasid oluliselt ka kaubanduse ja energeetika tegevusalad. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubandus. Energeetika tegevusalal vähenes gaasitootmine, ent suurenes ülejäänud energialiikide tootmine.
Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid 2016. aasta kolmandas kvartalis põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas sarnaselt eelmise kvartaliga SKP-d positiivselt. Suurima positiivse mõjuga oli mootorsõidukite ja elektriseadmete tootmine.
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.