Autor: Urmo Andressoo • 1. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enim tasutakse töö eest mustalt jätkuvalt ehituses, majutuses ja toitlustuses, meelelahutuses ja teenindavas sektoris laiemalt. “Kõik need sektorid, kus on rohkem võimalik asju ajada sularahaga,” selgitas Palts. Ehitussektori suhtes olid kriitilised ka ehitusettevõtjad ise, vahendab Äripäev.

Iga kolmanda ehitussektoris tegutseva küsitletu hinnangul makstakse kuni pool töötajate palkadest välja n-ö ümbrikus. “Küsitluse põhjal võib ka seda öelda, et ehitussektori ettevõtjad on tõesti väga mures olukorra pärast, mis sektoris toimub,” möönis Palts.

Põhiliste põhjustena, miks ümbrikupalk on jätkuvalt populaarne maksevorm, tõid ettevõtjad välja kõrged tööjõumaksud, konkurentsieelise saamise, järelevalve vähesuse ning üldise soovi raha kokku hoida.

Hangete süsteemi võiks muuta

Ühe abinõuna tõi Palts välja ehitussektoris hangete revolutsioneerimise. Näiteks on välismaal rakendatud tema sõnul meetodit, kus hanke võitja peab suutma tõendada, et ta maksab teatud protsendist kõrgemat töötasu. Kuna riigikogus on uus riigihankeseadus arutluse all, peaks Paltsi sõnul ka seal ümbrikupalkade väljajuurimise võimalused üle vaatama.

Ettevõtjad pakkusid parandavate meetmetena välja ka alustavate ettevõtete maksumäära langetamise, riskigruppide suurema kontrollimise, kaardimaksete ja pangaülekannete soodustamise ning erisoodustusmaksu ümbervaatamise.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul jäi riigil möödunud aastal saamata umbkaudu sama palju makse kui aasta varem. Kuna maksubaas on aga mõnevõrra kasvanud, hindas Reitmann selle tulemuse heaks. Maksuaugu struktuur on Reitmanni sõnul aga muutunud. “Käibemaksu auk on vähenenud, kuid surve on läinud tööjõumaksudele,” sõnas Reitmann, viidates sellele, et möödunud aastal suurenes maksukahju ümbrikupalkade tõttu.

Ka Reitmann tõi musta lambana välja ehitussektori, kus ümbrikupalga osatähtsus on tõusnud 33%-lt 54%-le. “Seal on seos keskmise palga tõusuga. Ootus tööandjale on suurem,” selgitas ta tõusu tagamaid.

Ümbrikupalga teema laiema käsitluse leiad siit.