Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Skanska praktikant: USA ehituskultuur on meie omast täiesti erinev
Ehitusfirma Nordecon BIM-projektijuht Miina Karafin viibis praktikal maailma tuntumate sekka kuuluvas ehitusfirmas Skanska USA. Karafini praktika Bostonis kestis aasta aega, mille jooksul jõudis ta end tunda nii tavalise praktikandi rollis kui ka suurfirma täieõigusliku BIM-spetsialistina, selgub ajakirja Ehitaja augustinumbris ilmunud intervjuus.
Mis ajendas sind praktikale minema?
Juba Tallinna Tehnikaülikoolis õppides tekkis mul suur huvi nüüdisaegsete tehnoloogiate vastu, mida kasutatakse ehitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks. Kahjuks toona ülikooli õppekava Eestis sellele väga rõhku ei pööranud ning seetõttu leidsin võimaluse minna vahetusõpilaseks USAsse, kus oli rohkem võimalusi teemadega tutvust teha.
Oma magistritöös uurisin ehitusinfo modelleerimise (BIM) rakendamist Eestis ja teema vastu tekkis üha suurem huvi. Pärast ülikooli lõppu pidin aga tõdema, et Eestis pole võimalik selles vallas praktilist kogemust saada ja seetõttu tundus BAFFi pakutud praktikaprogramm väga huvitava võimalusena omandada kogemus valdkonnas, mida teoreetiliselt olin palju uurinud.
Praktikakogemusest rääkides, Skanska on maailma üks suuremaid ehitusettevõtteid. Missugused olid esimesed praktikaemotsioonid?
Eks alguses oli ikka väike hirm – olla täiesti üksinda uues linnas teisel pool maakera, uues kultuuriruumis ja marssida sisse oma esimesel tööpäeval USA ühte suuremasse ehitusfirmasse. Minu kolleegid ja juhendajad olid kõik aga väga sõbralikud ja võtsid mu kohe omaks, seega oli sisseelamine tegelikult päris kiire. Kuna mul varasem praktiline kogemus BIMi vallas puudus, olin väga põnevil kõige suhtes, mida mulle näidati ja õpetati. Õpihimulisse praktikanti suhtutakse igal pool hästi!
Missuguseid ülesandeid said praktika jooksul täita?
Töötasin Skanska BIM-osakonnas koos sealsete BIM-mänedžeridega. Seega oli mul väga hea võimalus õppida maailma parimatelt spetsialistidelt, töötades nendega koos ja õppida nende töövõtteid. Alguses olin rohkem praktikandi rollis, jälgisin, mida minu juhendaja tegi, ning aitasin võimalusel väikeste ülesannetega. Ajaga sain üha enam vastutust nõudvaid ülesandeid ja võimalusi huvitavates projektides kaasa lüüa ning erinevaid BIM-rakendusi ka praktikas proovida. Peamiselt tegelesin hoone tehnosüsteemide ruumilise koordineerimisega, aga ka näiteks pakkumiste tarbeks visuaalsete materjalide kokkupanemise, modelleerimise ja ehitusplatsi korraldusliku planeerimisega 3D-keskkonnas.
Turg on suur, Bostonis olid kraanad igal pool püsti, projektid olid hiiglaslikud. Minu peamised projektid oli sada miljonit dollarit maksev büroohoone ning 650 miljoni dollariline biomeditsiinikeskus. Seal on need täiesti tavapärase mastaabiga projektid, Eestis naljalt juba nii mahukaid projekte ei leia. Meilt võib võrdluseks tuua Eesti Rahva Muuseumi projekti, mis maksis 50 miljonit.
Väga erinev on, kuidas tellija ehitusfirmat valib: kui meil lähtutakse peamiselt kõige madalamast hinnast, siis seal on ehitajal võimalus ka muudmoodi silma paista, näiteks on BIM-pädevus väga oluliseks kriteeriumiks ehitaja valikul. Tellijale pannakse kokku uhked turunduslikud materjalid, nähakse meeletult vaeva.
Praegu töötad sa Eesti ühes suuremas ehitusettevõttes. Kuivõrd on praktikal saadud oskused aidanud juurutada BIM-protsesse Eestis?
Hetkel kuum
Nendest kogemusest on väga palju kasu olnud! USAs õpitu oli väga väärtuslik, aga siin tööle hakates võttis alguses oma aja samade protsesside Eestisse üle toomine. Mingil hetkel sain aru, et ega üks ühele seda teha saagi.
Siin lihtsalt toimivad asjad teistmoodi: kultuur on teine, inimesed teised, ehitusturg toimib erinevalt. Seega kasutan küll sealt saadud tehnilisi teadmisi, aga väga palju olen pidanud lähtuma ikkagi kohalikust eripärast. Siiamaani üritan leida seda kõige õigemat teed, et BIMi ehituses juurutada. Iga projekt on erinev ja õpin jälle palju uut. Tuleb olla paindlik ja lähtuda ikkagi konkreetsetest olukordadest.
Tänu USAs saadud kogemuste pagasile tean vähemalt, mis suunas liigun, ja üritan protsesse arendada. Mulle meeldibki mõelda, et USAs praktikal olemine andis mulle võimaluse näha tulevikku.
Suurimad tarkuseterad, mille USAst kaasa võtsid?
Nägin väärtust, mida BIM ikkagi endaga kaasa toob – sain väga tugeva usu, et BIMi teemat on mõistlik ka Eestis edasi arendada. Selle võrra on mul oma tööd lihtsam teha, eks skeptikuid ju Eestis jagub.
Augustikuu Ehitajas ilmunud täismahus intervjuud Miina Karafiniga loe SIIT.
Autor: Pille Ivask, kaasautor
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Enimloetud
1
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
2
4
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele