Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lamekatuse renoveerimine: pigem säilita kui lammuta
Laias laastus jaguneb lamekatuste renoveerimine nõukogude- ja nüüdisaegsete lamekatuste tänapäeva vajadustele ning nõudmistele kohandamiseks. Teeme ülevaate üldistest seisukohtadest nii nõukogude- kui ka nüüdisaegsete lamekatuste kaasajastamisel.
Foto: Alo Karu
Nõukogudeaegsed lamekatused on ehitatud NSV Liidus kehtinud SNiP-i normide järgi. Viimased sellised ehitati Eestis möödunud sajandi üheksakümnendate aastate algul. Nüüdisaegseid lamekatuseid hakati tegema üheksakümnendate esimesel poolel rajatud uusehitustele.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.