Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea plekksepp ehitab katuse silikoonita
Hea plekksepp on rohkem kunstnik kui lihtsalt oskustööline. Metallkatuste juures on tihtipeale kümneid sõlmi, kuhu parima tulemuse saavutamiseks on vaja “rätsepatööd”. Siinkohal tulebki appi plekksepakunst, kirjeldab AS Toode müügiinsener Erki Loigom Äripäeva kuukirja Oma Maja juulinumbris.
Tüüpilisemad metallkatustega seotud tööd tulevad mängu olukordades, kust standardsete lahendustega on keerukas saavutada vajalikku veepidavust. Tavaliselt on sellised kohad madalakaldelistel katustel olevad neelud, liitumised seintega, korstende liiteplekid ja näiteks ventilatsiooniläbiviikude vooderdamised.
Ventilatsiooniläbiviigud kipuvad valdavalt olema ümara ristlõikega torud või koonused, mis on tarvis katusekattega veekindlalt siduda. Selleks toodetakse kummist läbiviike, mis aga tõenäoliselt on kordi lühema elueaga kui katusekate. Seetõttu on mõistlik ka läbiviigud lahendada nii, et need kestaks katusega sarnaselt. Läbiviigud ühendatakse katusega täpselt katuse kaldenurga järgi toodetud koonjate läbiviiguplaatidega, mis valtsitakse või liidetakse muul veekindlal moel katusekattega.
Oluline on jälgida kõikvõimalike liitekohtade tihendust ja ülekatte loogilisi asetusi, et sadeveed ei voolaks nende vahele ja ei tekiks liitekohtades korrosiooniilminguid varem kui katusekattel.
Korstna ümber paigaldatud tsingitud teras roostetab paari aastaga
Korstnad on tavaliselt takistused sademete vabale kulgemisele, nende taha koguneb lumi ja vesi. Seetõttu on seal erakordselt oluline tagada plekkide veepidavus. Paslik on lasta plekksepal toota nn korstnakrae, mis kohapeal liidetakse veetihedalt katusekattega. See on võimalik siledapõhjaliste katusekatete korral, profiilsete ja laineliste korral on liitmine keerukam ja teinekord ka majanduslikult ebaotstarbekas.
Korstnamütsidel ja nende sademekatustel on peamiselt kaks eesmärki – tagada korstnaotsa kivide pikem eluiga ja anda korstnale visuaalselt parem väljanägemine. Kuid ka siin on asjaolusid, millistest möödavaatamine annab hoopis vastupidiseid tulemusi.
Kasutatavatest materjalidest odavaim on tsingitud teras, kuid pideva kütmisega korral on selline toode paari aastaga roostes. Tsingitud teras sobib katteks ventilatsioonikorstendele. Küttekorstna korral tuleks kasutada roostevaba terast või kombinatsiooni, kus enamik mütsist on terasest, aga lõõri ava ja sademekatus roostevabast materjalist.
Sademekatuste kuju piirab vaid fantaasia, need võivad olla nii kumerad, nõgusad või viilkatused jne. Ei tohi aga unustada, et alates 2007.aastast on keelatud korstende lauskatmine plekiga – sedasi ei saa tuvastada korstnakividesse tekkivaid pragusid. Samuti võib selline kate kaotada tuulutuse ja kivid lagunevad veelgi kiiremini.
Nikerdatud klassika
Plekitöö klassika hulka kuuluvad alati kõikvõimalikud vihmaveesüsteemidega seotud detailid. Vanematel ja muinsuskaitselist väärtust omavatel hoonetel on tihtipeale nõudeks taastada vihmaveesüsteemid kujul, nagu need olid hoone ehitamisel. See nõuab nikerdustega lehtrite, käsitsi valtsitud põlvede ja sülitite ning erimõõduliste torude valmistamist.
Esmapilgul kallina tunduv käsitöö võib osutuda meeldivalt taskukohaseks, sest tehnoloogia arenguga on mitmed tööoperatsioonid masinatega lihtsustatud, kuid tulemus väärikas.
Autor: Erki Loigom, AS Toode müügiinsener
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele