Tallinna südalinna ootavad ees muutused

Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on Tallinna peatänava loomise projekt linna ja riigi ühine plaan, mille eeltegevusi viib ellu Arhitektuurikeskus. Tegemist on ambitsioonika ja kompleksse kavaga, mis saab teoks mitmete teekondade põimumise ning ühiste huvide läbi.

“Riik ja Tallinna Sadam soovisid saada väärikat ruumi ümber sadama ja teed kesklinna ning vastupidi. Tallinn on tasapisi uuendamas kesklinna linnaruumi, mille osaks on olnud Vabaduse väljak ja Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimine. Tallinnas, nagu enamikes linnades, tuleb autosid üha juurde, kuid uusi sõiduradu paraku juurde ei mahu. 1960ndatest pärit magistraalikeskne linnaplaneerimine on end ammendanud ning olude sunnil tuleb leida teistsuguseid lahendusi kui seni,” lisab Järg.

Arhitektuurikeskus on alates 2009. aastast korraldanud linnafoorumeid, mille eesmärk on olnud aidata Eesti linnadel tegeleda olulistele ja aktuaalsetele probleemidele lahenduste leidmisega. Sarnaseid muutusi on maailmas läbi viidud paljudes linnades. Tihti kaasneb sellega skepsis ja umbusk ning just seetõttu leiab Järg, et riigi ja linnapoolne suur usalduskrediit on neile äärmisel olulised.

Tema sõnul on nad kontakteerunud ja kohtunud piirkonna ettevõtjate ja arendajatega ning viinud läbi küsitlusi ja personaalseid intervjuusid, et tagada informeeritus ja kaasatus muutuste kavandamisse ja elluviimisse. Senine tagasiside on Järgi sõnul pigem positiivne.

Puusepp leiab, et peamised vastuargumendid võivad tuleneda inimeste teadmatusest ja projekti eesmärkidega mitte kursis olemisest. Palju kardetakse, et autoga liiklemine keelatakse piirkonnas ära. Ta kinnitab, et tegelikult tagatakse autoga juurdepääsud ettevõtetele ja asutustele.

Linnakodanike kaasamine planeerimise ja otsustusprotsessi on Peatänava projektis tema sõnul väga tähtsal kohal. Tahetakse muuta senist praktikat, kus otsused tehakse enne ära ja avalikustamine toimub pärast sisuliste otsuste langetamist.

Järg kinnitab, et protsessi algusest peale on tehtud kõik linlasi kaasates. “Oleme läbi viinud küsitlusi nii veebis kui tänaval. Peatänava jaoks on koostatud eraldi veebilehekülg, kus on üleval kogu aktuaalne info ja on alates jaanuarist avatud ka kaasamiskeskkond, kuhu on oodatud kõigi mõtted ja ideed ja kus saab pidada ka diskussiooni. Tallinna peatänav võiks olla teema, kus kõigil linlastel on põhjust kaasa rääkida,” lisab Järg.

Kõik linlaste välja käidud ideed linna parandamiseks on tehtud avalikuks. Parimaid nendest tutvustatakse piirkonna ettevõtjatele, et leida rahastust nende elluviimiseks.

Teine etapp avab mere

Peatänava projekti esimese etapi arhitektuurivõistlus on läbi ja nüüd järgneb projekteerimise etapp. Praegu on käsil teise etapi ühendused merega ja arhitektuurikonkursi ettevalmistamine.

“Eelkõige näeme vajadust muuta Ahtri tänava ületamine jalakäijatele turvalisemaks ja meeldivamaks, aga palju on ka ära teha Mere puiestee, Hobujaama tänava, Parda tänava jt ühenduste puhul,” seletab Puusepp.

Järg lisab, et praegu käib vajalike lähteandmete kogumine ja uuringute koostamine ning erinevate sihtrühmade kaasamine, sh avalik ideekorje. Eeltegevused on plaanis lõpetada järgmise aasta aprillis. Projekteerimine 2017. aasta lõpuks ning esimene ehitusetapp võiks valmis olla 2019. suveks. Kas ja kuidas toimub piirkonnas liiklemine ehitustööde ajal, ei oska keegi veel täpselt öelda.

Projekti eeldatav maksumus on 10–20 miljonit eurot. Eeltegevusi finantseerib peamiselt Keskkonnainvesteeringute Keskus, lisaks Tallinna Sadam ja Capital Mill ning Porto Franco.

Projekteerimisetapi finantseerimine on Tallinna linna kanda, ehitustööde maksumusest tuleb 80% Euroopa Ühtekuuluvuse fondist ja 20% Tallinna linna eelarvest.