• 02.06.16, 11:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

NCC muutus Bonavaks

Kortermajade arendaja NCC Elamuarendus võttis sarnaselt Skandinaavia ehituskontserni teiste elamuarenduse ärisuuna ettevõtetega kasutusele uue kaubamärgi Bonava.
Ketraja arendus Põhja-Tallinnas
  • Ketraja arendus Põhja-Tallinnas
  • Foto: Bonava
“Meie elamuarendus on muutunud sedavõrd suureks ja oluliseks tegevusvaldkonnaks, et NCC kontsern otsustas selle tarbeks Eestis, Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal ja Lätis eraldi ettevõtte ja kaubamärgi luua,” märkis Bonava Eesti OÜ tegevjuht Timo Riismaa pressiteate vahendusel.
 
““Bo” tähendab rootsi keeles elamist ja “nav” keskust. Uus kaubamärk võimaldab meil senisest enam väljendada meie põhitegevust, see tähendab mitte ainult kortermajade vaid elukeskkondade- terviklike ja energiasäästlike naabruskondade rajamist,” sõnas Riismaa.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 
Lisaks kaubamärgile muutus ka NCC Elamuarendus OÜ juriidiline nimi, mis on Bonava Eesti OÜ. Ettevõtte kõik senised lepingud, registreerimisnumber ja aadress jäävad endiselt jõusse ja kehtima.
 
Bonava on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas, mis on välja kasvanud NCC-st ja loonud kodusid ning naabruskondi alates 1930-ndatest aastatest.
 
Eestis on Bonava viimase üheteist aasta jooksul loonud neli terviklikku eluasumit enam kui 1300 koduga – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ja Haaberstisse Pärnaõue.
 
Lisaks Pärnaõuele ehitab Bonava praegu 84 korteriga Ketraja asumit Pelgurannas ja 68 korteriga korrusmaja Lasnamäel Sinimäe tänavas. Järgneva viie aasta jooksul plaanib ettevõte Tallinna ja selle naabrusse ehitada veel täiendavalt 1200-1500 korterit.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.08.25, 09:00
Argo Luhaste: hilinemised ja lisakulud on sageli seotud geotehniliste oludega
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele