2015. aasta jooksul sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa ehk valmis 3987 eluruumi pindalaga 399 100 m². Seega oli keskmise valminud eluruumi suurus 100 m².
Veel aasta varem ehk 2014. aastal oli keskmise valminud eluruumi keskmine pindala 106 m². Keskmise eluruumi pindala vähenemise taga ei ole Eesti inimeste pinnavajaduse vähenemine. "Süüdi" on aktiivne korterite arendamine Tallinnas, selle lähistel ja veel mõnes Eesti suuremas linnas.
Aktiivne korterite arendamine ehk üha suurem korterite proportsioon valmivate eluruumide hulgas viib keskmist pindala alla, sest korterite pind jääb enamasti ridaelamutele ja ühepereelamutele alla.
Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind, m²
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.