2015. aasta jooksul sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa ehk valmis 3987 eluruumi pindalaga 399 100 m². Seega oli keskmise valminud eluruumi suurus 100 m².
Veel aasta varem ehk 2014. aastal oli keskmise valminud eluruumi keskmine pindala 106 m². Keskmise eluruumi pindala vähenemise taga ei ole Eesti inimeste pinnavajaduse vähenemine. "Süüdi" on aktiivne korterite arendamine Tallinnas, selle lähistel ja veel mõnes Eesti suuremas linnas.
Aktiivne korterite arendamine ehk üha suurem korterite proportsioon valmivate eluruumide hulgas viib keskmist pindala alla, sest korterite pind jääb enamasti ridaelamutele ja ühepereelamutele alla.
Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind, m²
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”