17. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Lühidalt on plaan selline, et vaadata välja optimaalne ehitusviis ja see oligi see, milles enamik valitsuskabinetis me arutasime analüüsi. Kava oligi, et see ehitus võiks toimuda aastatel 2018 - 2022," rääkis Majandus- ja taristuminister Kristen Michal Aktuaalse Kaamera intervjuus.

"Ehitus toimuks lõiguti, mis eeldab seda, et sel aastal me peaksime jõudma põhimõtteliste otsusteni ja seejärel saaks hakata hankeid ja kõike muud tegema," lisas Michal.

Michali sõnul rahastatakse projekti riigieelarvest ning selleks on arvestatud nii teehoiu kava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) roll ongi üle vaadata teehoiu kava ning analüüsida, kui suures mahus saab sealseid vahendeid kasutada. Teine osa tuleb siis riigieelarve strateegiast, mida arutatakse märtsis, kus vaadatakse üle, millised võimalused eesootavate investeeringute tarbeks. Seejärel tehakse lõplik otsus.

Michali sõnul on keeruline sellise suure projekti jaoks raha välja võtta olemasolevast teedele arvestatud kulutustest. Kuid valitsus püüab seda teha, üle vaadata, mis võimalused on, sest tuleb mõista, et palju sõltub sellest, mis on riigieelarve võimalused lähiaastatel. Maanteeameti eelarve koos võõrvahenditega on Michali sõnul suurusjärgus 250 miljonit eurot aastas. 

Kas mitte liiga ambitsioonikas projekt?

"Kokkuvõttes, teedeehitus arvestabki nii või teisiti teatavat tulevikuperspektiivi. Kui vaatame Tallinn-Tartu maanteed kuni Mäoni, siis täna on liiklussagedus seal väiksem kui üldjuhul peaks olema neljarajalise tee rajamiseks. Aga tulevases perspektiivis peaks see ikkagi jõudma suurusjärku, kus see on ikkagi 14 000-20 000 liiklejat," lisas minister.