Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus seadus toob ehitussektorile võimalusi ja kohustusi
Valitsus kinnitas energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu, millega riik võtab endale senisest suuremad kohustused energiasäästu suurendamiseks ning panustama veelgi enam energiasäästlikele lahendustele ja seda ka ehituses. Majandus ja Kommunikatsiooniminister Kristen Michali sõnul peavad ettevõtted tegema rohkem pingutusi, et tarbijad teaksid täpsemalt kuidas säästa.
"Seaduse eesmärk tuleneb suuremast plaanist, et Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks aastaks 2020 vähendada primaarenergia tarbimist, mis suures plaanis on maavarade ja kütuste tarbimiste vähendamine 20 protsendi võrra," rääkis minister Michal Rahvusringhäälingu raadiouudistele.
Energiasäästlik ehitus möödapääsmatu
"Sellest tulenevad edasi ka Eestile erinevad tegevused ja erinevad ettevõtmised, mis siis valdavalt ühest küljest on avaliku sektori ettevõtmised, avalik sektor oma ruumiplaanides, kinnisvaraplaanides ja oma kasutatavate hoonete ülevaatamisega püüab muutuda säästlikkumaks. Iga aasta invsteeritakse sellesse juba ja tulevikus ka," kinnitas Michal
"Samamoodi tegelikult tehakse erinevaid tegevusi, mis siis lõpptarbija osas näitavad tarbijale, kuidas on võimalik paremini energiat säästa. Ka jaotusvõrgu ettevõtted peavad teatavaid pingutusi tegema, et me tarbijatena teaksime täpsemalt ja kuidas oleks võimalik säästa. Samuti erinevaid selliseid ettevõtmisi veel ja kokku peaks eesmärk olema see, et aastaks 2020 me oleksime nii palju efektiivsemad, et me sisuliselt oleksime oma tarbimise tasemelt sama võrdsel tasemel, kui olime aastal 2010. Nii, et see on ikkagi selline üsna ambitsioonikas eesmärk," rääkis minister.
Seaduse tuleb igal aastal rekonstrueerida vähemalt 3% hoonete pinnast. Ministri kinnitusel on selleks vahendid ka olemas.
"Eelarvesse oleme need kulud juba planeerinud. See tegelikult hästi umbkaudse arvutusena ongi pisut üle 30 000 ruutmeetri aastas, ehk siis 16 hoonet peame renoveerima ja viima teatud energiaklassi tasemele ja tegelikult on ka raha selleks eelarves ette nähtud pisut alla 20 miljoni aastas, aga teisalt hoiab see ka tulevikus maksumaksjale seda raha kokku ja ka hoonete kasutajatele seda raha kokku. Energiat säästetakse ja selle võrra on see ka rahaliselt kasulik. Sellepärast seda kõike tehakse, et tulevikus efektiivsemad olla," lisas Michal.
Seotud lood
Mis võiks olla suunad või teemad, mis 2016. aastal ehitussektorit edasi võiks viia? Ehitusuudised.ee pani ette märksõnad alanud aastaks, mis võiks muuta või arendada Eesti Ehitussektorit. Ehitusuudised ei pretendeeri sellega lõplikule tõele vaid esitab endapoolse nägemuse.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele