Ehituse märksõnad aastal 2016

IT integratsioon

Eelmise aasta lõpupoole võis vihjamisi erinevatest ehitusvaldkonna ettekannetest kuulda karjuvat vajadust infotehnoloogia ja ehitusvaldkonna koostöö osas. Paratamatult kasvab meile peale põlvkond, kes on harjunud jooni tõmbama mitte pliiatsiga, vaid näpuga või kasutades programmeerimiskeelt. See ei tähenda kindlasti, et vanad võtted tuleb unustada, vaid pigem otsida parimat vana ja uue sünergiat. Siin ei saa rääkida vaid BIMist ja mudelprojekteerimisest, vaid valdkondi ehituses, kus ei ole veel IT võimalusi ära kasutada on ilmselt palju. Näiteks võib tuua kasvõi kõige lähemast minevikust (2015. aasta lõpp -toim) Tartu ülikooli teadlaste saavutuse, kus loodi ülitõhus soojustagastusega ventilatsiooniaparaat, mida saab juhtida nutitelefonist.

IT ja ehituse koostöö ei ole kindlasti vajalik mängulusti ja uute vidinate tarbeks, vaid seda sunnib konkurents. Kui vaadata, millega tegelevad juhtivad riigid oma ehituses, siis IT ja ehitussektori integratsioon on kindlasti üks põhisuundadest.

Efektiivsusest on räägitud juba mitu aastat järjest. Kuid olles kuulnud efektiivsuse osa erinevaid vastuväiteid, siis peab siinkoha täpsustama, et efektiivsust ei tooda pelgalt masinaid, vaid ikkagi inimesed. Tahame või mitte, on inimesed siiski need loovad oma tegevusega protsesse, mis toodavad klientidele rohkem või vähem väärtust. Ebaefektiivsed protsessid aitavad parkau luua kultuuri, mis ei õpi. Isegi mitte siis, kui ettevõttel on näiteks ISO sertifikaat, kus on juba teisel leheküljel kirjas standardina õppiv organisatsioon. Kui vaadata suuremat pilti, siis kas Eesti ehitussektor läbiks tervikuna selle sama ISO auditi või mitte? Kui mitte, siis panustame sellele, et nõrgim lüli või pudelikael üles leida ja tõhusamaks muuta. Kui keskendutakse väärtuse loomise otsimisele, siis on vaid aja küsimus, millal väärtuspõhisus on standardiks.

Erinevalt teistest sektoritest on ehitussektor tervikuna maailmas viimase viiekümne aasta jooksul oma efektiivsust kasvatanud aeglaselt. On küll ükskuid ettevõtteid, kes on pannud eesmärgiks lõpetada oma objektid või muud tööd ennetähtaegselt, kuid see ei tõsta keskmist siiski kuigi kõrgemale. Efektiivsust ja tõhusust saab kasvatada koostöös kogu väärtusahela kõikide osapooltega ning õnneks osapooli jagub ka meil siin Eestis piisavalt.

Kultuuri ja protsesside tõhusamaks muutmine on küll väljakutse, kuid mitte võimatu. Suur roll eestvedajatel, kes teemasse usuvad ja kui ei tea, kust otsast alustada, siis kõige lihtsam on alustada sealt, kus me tegelikult oleme. Siin ei saa ka kõrvaltvaatajaks jääda riik, kelle ülesanne on tegelikult aru saada, millises seisus ollakse, sest muidu on suur oht mängida jätkuvalt vähenevate eurotoetustega hasartmängurina.

Kindlasti ei saa kitsalt keskenduda märksõnadele kitsalt, vaid kõik esitatud märksõnad on omavahel seotud ning teineteist toetavad. Samuti on igaühel võimalus teha oma nimistu.

Leidkem sel aastal üles see tarkus, mis aitab saavutada edu ja tõmmata eduelamustesse kaasa ka oma partnerid.