Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamispindade arenduse finantseerimine muutub keerukamaks
Eesti Panga andmetel väljastasid Eesti pangad elamispindade arendamiseks 2015 III kvartalis 18,5 miljonit eurot. Aasta tagasi oli vastav näitaja 25,3 miljonit eurot.
Vaatamata veerandit ületavale laenukäibe langusele on tegemist nö heal keskmisel tasemel oleva näitajaga.
Oluliselt on vähenenud elamispindade arendusse antud laenude jääk. Kui veel 2015 II kvartalis oli elamispindade arendusprojektide laenude jääk 207 miljonit eurot langes see III kvartaliks 113 miljoni euro peale. Siin on tegemist kunagise investeerimisprojekti omanikuvahetuse ja sellest tuleneva laenu refinantseerimisega.
Viidatud laenujäägi oluline vähenemine ei viita muutustele elamispindade arenduse finantseerimises. Ometi on muutused aset leidnud ja leidmas.
Pangad on elamispindade arendamise riske ümberhinnanud. Selle tulemusena on arenduse finantseerimise kraane koomale, kui mitte täiesti kinni keeratud. Finantseerimise keerulisemaks muutumise tõttu on oodata, et kõrgeks kasvanud uute korterite arv saab kasvule pidurid peale ja hakkab tasapisi vähenema.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele