Eesti Panga andmetel väljastasid Eesti pangad elamispindade arendamiseks 2015 III kvartalis 18,5 miljonit eurot. Aasta tagasi oli vastav näitaja 25,3 miljonit eurot.

- Admiraliteedi Promenaadi Maja ala ehitustööd
- Foto: Andres Haabu
Vaatamata veerandit ületavale laenukäibe langusele on tegemist nö heal keskmisel tasemel oleva näitajaga.
Oluliselt on vähenenud elamispindade arendusse antud laenude jääk. Kui veel 2015 II kvartalis oli elamispindade arendusprojektide laenude jääk 207 miljonit eurot langes see III kvartaliks 113 miljoni euro peale. Siin on tegemist kunagise investeerimisprojekti omanikuvahetuse ja sellest tuleneva laenu refinantseerimisega.
Viidatud laenujäägi oluline vähenemine ei viita muutustele elamispindade arenduse finantseerimises. Ometi on muutused aset leidnud ja leidmas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pangad on elamispindade arendamise riske ümberhinnanud. Selle tulemusena on arenduse finantseerimise kraane koomale, kui mitte täiesti kinni keeratud. Finantseerimise keerulisemaks muutumise tõttu on oodata, et kõrgeks kasvanud uute korterite arv saab kasvule pidurid peale ja hakkab tasapisi vähenema.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.