Autor: Terviseuudised • 6. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alati on RA-sse haigestumisel tabatud labakäte ja labajalgade liigesed (sõrmede ja varvaste tüviliigesed ning randmed), sageli põlve- ja õlaliigesed. Kauakestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, kus muutused toimuvad enamasti kaelaosas.

Lisaks võivad esineda reumatoidsõlmed - nahaalused sõlmekesed liigeste lähedal. Nahaveresoonte põletikust võivad haiguse käigus tekkida raskestiparanevad nahahaavandid. RA-i põeb ligikaudu 0,5...1% elanikkonnast, tabatud on erinevad rassid kõikides kliimavööndites, nii maal kui linnas.

2009. aastal avaldatud andmete põhjal on Harjumaal RA levimus 0,46% (Otsa jt, 2009). Seega võib arvata, et Eestis on hinnanguliselt umbes 5000 RA haiget. Naistel esineb RAi kolm korda sagedamini kui meestel.

RA ei ole vanainimeste liigesehaigus. Haigus võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, kõige sagedamini 30...40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed vanuses kuni 16 eluaastat. Sel juhul nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks. RA tekkepõhjus on senini teadmata.

RA korral on häirunud keha kaitsemehhanismid

RA on autoimmuunhaigus, mille korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate - viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb organismi immuunsüsteem.

Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks.Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi, mis pole aga reegel.

On leitud kindel tõestus, et RA teket soodustab suitsetamine. Haiguse alguses tekivad hommikused liigesevalud ja vähemalt pool tundi kestev hommikune liigesejäikus, mis annab eriti tunda randme- ja sõrmeliigestes.

Käepigistus on valulik ja sõrmede rusikasse surumine on raske või isegi võimatu. Käed on nõrgad. Päkaalused on hommikul peale astudes valulikud ning kingad ei mahu jalga. Haiguse tunnuseks on kiiresti tekkiv väsimus nii füüsilisest kui ka vaimsest tööst. Haigus võib alata järk-järgult või ägedalt, üleöö.

20%-l juhtudest võib haigus kulgeda ebatüüpiliselt: liigesed valutavad ebasümmeetriliselt ning ühekaupa.

Haiguse kulg on tavaliselt perioodiline (ägenemised vahelduvad haiguse taandumisega) ja pidevalt progresseeruv e edasiarenev (liigesekahjustus süveneb).

Vahel lubab haigus ka remissioonifaasi

Ravi tulemusena ja vahel ka spontaanselt tekivad lühemad või pikemad remissioonid - vaibefaasid. Vaibefaasis tunneb inimene end täiesti või peaaegu tervena ja võib ekslikult arvata, et haigus on möödunud ja ravi võib lõpetada. Kuid ka vaibefaasis on võimalik liigesekahjustuse aeglane süvenemine, mistõttu tuleb ravi katkestamist alati hoolega kaaluda ja konsulteerida raviarstiga.

Eri inimestel võib RA kulg olla erinev. Aeglase ehk healoomulise kuluga RA korral kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata, haarates ainult väheseid liigeseid. Mõõduka kulu korral tabab haigus liigesegruppe järjestikku, kuid deformatsioonid võivad välja kujuneda alles kümne aastaga.

Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aasta või paari järel. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne ja deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik.

Haiguse loomulik tee on pidevalt progresseeruda

Haigus hävitab liigesed ja inimene muutub töövõimetuks, raskendatud on ka eneseteenindamine.

Ravimata haigus võib lühendada eluiga 5...15 aastat. Viimase 20 aastaga on RA prognoos oluliselt paranenud seoses uute ravimite (metotreksaadi, bioloogiliste ravimite) kasutuselevõtuga ja haiguse kulgu mõjutava kombineeritud ravi alustamisega enne röntgenmuutuste tekkimist (nn varane agressiivne ravi).

Samuti on tõusnud inimeste teadlikkus haigusest ja ravi efektiivsusest ning ravisoostumus on parem.

Prognoos sõltub ka asukohamaa majandusest ja ravimite hinnasoodustustest. RA vähendab töövõimet.

Selle põhjustab nii töötavate liigeste kahjustus kui ka haigusest tingitud väsimus. Alajäsemete liigeste kahjustus võib olla takistuseks tööle minekul ning seismise või rohke liikumisega seotud tööl.  Labakäeliigeste kahjustus häirib käelist kutsetegevust, sh tööd arvutiga.

Kauakestnud ja ravita jäetud või ravile raskesti alluva RA korral võivad tüsistustena tekkida:

* luuhõresus e osteoporoos

* amüloidoos

* kehvveresus e aneemia

* kuiv sündroom (suu ja silmade kuivus) ja/või

* südame veresoonte enneaegne “lupjumine”

Allikas: liiges.ee

Autor: Piia Tuvik, PERHi reumatoloog-vanemarst, sisehaiguste kliinik