Vaid iga kolmas ehitus valmib tähtajaks

Kuid viltuminemise tõenäosus on hea projekti korral siiski kordades väiksem,” ütles Pertens. Hinnanguliselt pooled või rohkemgi ehitusaegsetest probleemidest on seotud tehnilise projektiga.

Pertensi sõnul selgub siiski igal ehitusobjektil töö käigus asjaolusid, millega ei osatud või ei saanud lepingu sõlmimisel arvestada. “Sõltub ilmnenud probleemist, kas selle lahendamine on võimalik etteantud tähtaja raames või mitte,” lausus ta.

Kõik ei sõltu üksnes ehitajast

ASi Oma Ehitaja juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul võib ehituse hilinemisel  olla mitmeid põhjuseid, kaugeltki mitte alati pole hilinemine seotud ehitajate tegevusega. “Kõige olulisem ehituse tähtaegset valmimist mõjutav tööriist on kavandamine, et läbimõeldud tegevused toimuksid õiges järjekorras, ning piisava ressursi planeerimine selleks. Protsess algab tellija lähteülesandest ja selle alusel koostatud projektist,” rääkis ta.

Ehitustegevus toimub Fridolini kinnitusel üksnes projekti alusel ning ilma joonisteta ehitada ei saa. “Selge on see, et muutused tellija soovides ning lähteülesandes põhjustavad ümberprojekteerimist, mis on aeganõudev protsess. Kui muudatused tulevad ehitusprotsessi ajal, siis on ümbertegemiste ajakulu veelgi suurem ning lõpptähtaeg peab pikenema,” jätkas ta.

Lisaks mõjutavad ehituse kulgemise kiirust vigadeta projektdokumentatsioon ning usaldusväärne ehitaja. “Kõik olulised lülid ehitise arengu erinevates faasides tellija-projekteerija-ehitaja peavad oma tegevused põhjalikult läbi mõtlema ning vormistama ka usutavad ajagraafikud.

Täites kõikide osapoolte poolt ajagraafikutes fikseeritud ülesandeid tähtaegselt, peaks ehitis ka tähtaegselt valmima,” täheldas Fridolin. Võtmeroll selles on erinevate partnerite vahelisel koostööl.

Fridolini sõnul pole ehitusprotsessi õnnestumises sugugi mitte vähem tähtis tellija konkreetne lähteülesanne ning selle paikapidavus. “Vigadeta projekti alusel ehitades ei tohiks esineda ka vigu ja kuluda lisaaega nende likvideerimiseks,” sõnas ta.