Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piloot: majad energiaühistuna elektrit tootma
Korteriühistute eestvedamisel on energiaühistu loomine ja selle mõtestatud tegevuse kaudu elukeskkonna parandamine nii hoones kui selle ümbruses igati loogiline, kuna terviklik lähenemine ja läbimõeldus nii energia- kui soojuslahenduste osas annavad võimaluse hoone efektiivseks toimimiseks ning pikendavad selle elukaart.
Samuti saab kasutusse võtta ja kogukonna huvisid teenima panna seni vähe kasutuses või kasutusest väljas olnud ruumiosi. Miks mitte täna elamu kasutuna seisnud katusepind täita päikeseressursi erinevate tehnoloogiatega, tootes nii elamule vajaliku sooja vee või elektrienergia soojus- ja ventilatsiooniseadmete töös hoidmiseks, kirjutab Äripäeva Kinnisvara eriväljaanne.
Kogukondlikku elukeskkonna kujundamist energiamajanduse vaatenurgast võiks nimetada energiaühistuliseks liikumiseks, milles võimalikeks algatajateks linnalistes asulates oleksid eelkõige korteriühistud, asumiseltsid ning kinnisvaraga tegelevad ettevõtted. Energiaühistuline liikumine on mitmetes teistes riikides praegu üsna levinud, näiteks Saksamaal ja Taanis on üle poole taastuvenergia tootmistest kogukonna omandis.
Väljaspool soojusvõrke asuvate korterelamute elanikel on soojusenergia kättesaadavuse tagamiseks ja elukeskkonna kvaliteeditõusuks mõistlik soojustootmisseadmed rekonstrueerida. Soojustootmisseadmete vahetamisel võiks seda teha ühisinvesteeringuna ning kohalikule bioressursile (näiteks hakkepuit) orienteerudes jääb ressursi majandamisest saadav tulu piirkonda ning võib suureneda ka tööhõive.
Ise toodan, ise tarbin
Olulisim on kindlasti rahaline sääst - korteriomanike investeeringud energiatootmisse vähendavad kokkuvõttes kulutusi energiale, sest oma tarbeks toodetud ja kohapeal tarbitud energia on odavaim energia (vähenevad võrgutasud ja -kaod). Samuti aitavad kulutusi planeerida ja kokku hoida ka ühisostud. Energiaühistuline tegevus on väga kohaspetsiifiline, lahendades just konkreetse hoone või paikkonna probleeme, mistõttu standardseid lahendusi, mis kõigile ühtmoodi sobivad paraku ei pruugi olla. Iga hoone on erinev - isegi tüüpprojekti järgi ehitatud hooned ei ole üksteisega täielikult sarnased - mängu tulevad nii aja- kui inimfaktor.
Seetõttu on igal konkreetsel juhul oluline paika panna tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus, kaardistades selleks kogukonna huvid ja vajadused elukeskkonna osas, senised tarbimisharjumused ning investeerimisvõimalused. Kui korteriühistus on kokkulepe tegevusstsenaariumi kohta vastu võetud, jääb üle vaid energiatootmisega alustamiseks ja energiaühistuna toimimiseks vastav muudatus korteriühistu põhikirja sisse viia.
Elu- ja töökeskkonna loomisel on oluline roll pädeval arendajal-tellijal, kes teab, missugust lähteülesannet ruumi loovatele ekspertidele - arhitektidele, maastikuarhitektidele, projekteerijatele esitada. Kui veel kaasata arendusprotsessi ka energiateenuste spetsialist ning hoone potentsiaalsed kasutajad koos neid saatvate tulevikuplaanide ja tarbimisvajadustega, siis moodustub läbimõeldud tegevusmudeliga energiaühistu või -ühing.
Kokkuhoid hoone püsikuludelt võib kujuneda märkimisväärseks. Hoone kasutajate energiakulud on üldjuhul väiksemad, tagades rahuolu, parema investeerimisvõimekuse ja võimaluse tegeleda oma põhitegevusega. Pikemaajaliselt prognoositav energia hind ja tarbimise suunamise võimalus lubab ettevõtte tegevusi paremini planeerida, soodustades säästva ja rohelise ettevõtluse viljelemist.
Arengufond algatas energiaühistute programmi
Ühe olulisema tegevusena on energiaühistute programmis käima lükatud kümmet esimest energiaühistu pilootprojekti hõlmav mentorlus, mille eesmärgiks on aidata esimesed algatused toimivateks energiaühistuteks ja -ühinguteks. Kõik energiaühistute algatused on ellu kutsutud Eesti erinevates paikades väga erinevate kogukonnavormide poolt erinevatel kohaspetsiifilistel eesmärkidel.
Kuna energiaühistu loomiseks erinevate vajalike ettevalmistustegevuste (äriplaani koostamine, tehnoloogia valimine ja lubade saamine, kogukonna kaasamine, planeeringud jms) elluviimiseks kulub Eesti administratiivkeskkonnas enam kui paar aastat, on vajalik nõustamis- ja toetustegevuse sh mentorluse jätkuprojektide elluviimine ka järgmistel aastatel.
Autor: Kristiina Sipelgas Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele