Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väikeehitistele toob ehitusseadustik uut tüüpi menetlused
Märkimisväärseteks uuendusteks on suvel kehtima hakkavas ehitusseadustikus ehitusteatise ja kasutusteatise menetlus. Menetluste eesmärk on vähendada kohaliku omavalitsuse halduskoormust nende väikeehitiste püstitamisel, mille puhul pole vaja väljastada ehitus- ja kasutusluba.
Muudatustega peaks suurenema kohalike omavalitsuste informeeritus ehitustegevusest. Ehitajatele peaksid muudatused tagama senisest kiirema ja mugavama menetluse.
Ehitusseadustikuga kaotatakse väikeehitise mõiste. Selle asemel on seaduse lisas esitatud konkreetsed tabelid, mis eristavad ehitiste liigid ehitisealuse pinna ja kõrguse alusel. Lisaks tuuakse sisse eristus elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ning mitteelamu vahel. Siinkohal tuleb märkida, et ehitisealuse pinnaga kuni 20 ruutmeetrit ja kuni 5 m kõrge elamu teenindamiseks vajaliku hoone, näiteks sauna ehitamiseks pole vaja esitada ei ehitus- ega ka kasutusteatist. Kummalisel kombel säilib teatiste esitamise kohustus sama suure mitteelamu puhul. Ehitisealuse pinnaga 20–60 ruutmeetrit ja kuni 5 m kõrge hoone rajajal tuleb aga alati arvestada nii ehitus- kui ka kasutusteatise esitamise kohustusega ning sellise ehitise puhul nõutakse uue seaduse kohaselt alati ka ehitusprojekti. Küll aga piisab teatistest nimetatud suurusega ehitise ümberehituse ja laiendamise korral.
Mida kujutavad endast ehitus- ja kasutusteatis?
Ehitusteatis on ehitustegevusest teavitamine veebis. See dokument hakkab asendama praegu kehtiva ehitusseaduse järgset kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut väikeehitise püstitamiseks. Kasutusteatis kujutab endast veebipõhist teavitust ehitise kasutuselevõtuks, mis hakkab asendama väikeehitise kasutusluba. Ehitus- ja kasutusteatist saab hakata esitama ehitusregistri kaudu.
Olemuslikult hakkab ehitusteatis kajastama sama infot, mis praegu tuleb esitada kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku taotluses. Ehitusteatis on uuenduslik, sest selle esitaja ei pea ehitustegevuse alustamiseks ootama enam kohaliku omavalitsuse kirjalikku kinnitust.
Kuigi ehitusteatise esitamisele ei peaks üldjuhul järgnema haldusorgani reageeringut, on kohalikul omavalitsusel 10 päeva aega nõuda lisainfot või kaasata menetlusse kolmandaid isikuid. Kui selle aja jooksul ei ole kohalik omavalitsus lisanõudeid esitanud, võib teatise esitaja asuda hoonet püstitama.
Kasutusteatis on Eesti õiguskorras täiesti uudne, asendades kasutusluba. Kasutusteatis hakkab kajastama üldist infot kinnisasja, ehitise ja ehitaja kohta. Ehitusseadustik näeb ka kasutusteatisele ette 10päevase menetlustähtaja, mille jooksul võib kohalik omavalitsus erandkorras esitada lisatingimusi. Kui neid ei esitata, võib ehitise kasutusele võtta.
Võrreldes kehtiva ehitusseadusega tuleb ehitusseadustiku puhul tähele panna, et väikeehitise puhul, mille püstitamiseks tuleb praegu kehtiva ehitusseaduse kohaselt taotleda kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, tuleb uue seaduse jõustumisel koos ehitusteatisega esitada ka hoone ehitusprojekt. Samuti tuleb ehitise kasutuselevõtu puhul arvestada kasutusteatise esitamise kohustusega.
Siiski peaksid uued menetlused tunduvalt kiirendama ehitamise alustamise ja hoone kasutuselevõtu protsessi, kuivõrd haldusorganil on teatiste menetlemiseks ainult 10 päeva. Tõsi, kui haldusorgan esitab selle aja jooksul teatise esitajale lisatingimuse, pikeneb menetlus 30 päeva võrra. Sellele vaatamata on suures plaanis kahtlemata tegu ehitaja jaoks positiivse muudatusega, ehkki praktikas võib tekkida tõsine probleem naabrite õiguste kaitsest ehitusteatise ja kasutusteatise menetluses. Lisaks tasub teada, et erinevalt senisest ehitusseadusest on seadusandja uue seadustikuga vabastanud ehitus- ja kasutamisteatise esitajad riigilõivu tasumise kohustusest.
Autor: Indrek Kangur Advokaadibüroo VARUL jurist
Seotud lood
Seni on räägitud peamiselt uuest planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust, väiksemat tähelepanu on saanud kahe uue seaduse rakendusseadus, mis annab esimesena aimu suvel toimuvate muudatuste haardest ja mõjust.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele