Suvel kehtima hakkav ehitusseadustik sätestab mitmeid kõrge abstraktsusastmega õigusmõisteid võrreldes seni kehtiva ehitusseadusega, pöörab tähelepanu advokaadibüroo Naur&Pärn vandeadvokaat Indrek Naur.
4 abstraktset kohustust uues ehitusseadustikus
  • Foto: Advokaadibüroo Naur&Pärn
 
Jälgi ehitusuudiseid nüüd ka maailma suurimas otsustajate keskkonnas LinkedInis.
Teatavasti tähendab abstraktne õigusnorm seda, et sõnaselget reeglit norm ei sätesta ja tegemist on pigem printsiibiga, mis on alusnormiks teistele normidele. Äritegevuses oluliste printsiipidena sätestab võlaõigusseadus näiteks heas usus käitumise ja mõistlikkuse põhimõtte. Teadaolevalt on need võlaõigusseaduses juba 13 aastat kehtinud põhimõtted osaliselt teooria ja praktikaga sisustatud.  
Ka ehitusõigus ei ole pääsenud abtstraktsetest printsiipidest. Riigikohus on leidnud, et sellises tehnilises valdkonnas, nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega võimalik õigusaktides sätestada. Seega peabki turul osalejate käitumine jääma teatud osas printsiipide tasemele, kuna kõike käitumist ei ole võimalik seaduses  reguleerida. Neli abstraktset printsiipi-normi, mida ehitusturul tegutsejad peavad tulevikus järgima on hea ehitustava,- ohutuse,- keskkonnasäästlikuse- ja asjatundlikkuse põhimõtted. 
Hea ehitustava on paljudele ehitusturul osalejatele tuntud põhimõte ja seda on aastate jooksul osaliselt  ka sisustatud. Hea ehitustavaga puututakse kokku peamiselt ehituskvaliteedi vaidluses. Kvaliteedinorme ükski seadus ei sätesta, seega loetakse kvaliteetseks ehitiseks hea ehitustava järgi ehitatud ehitist.  Heaks ehitustavaks aga loetakse erinevate ehitusstandardite järgmist milleks võivad olla Eestis ja Soomes kehtestatud projekteerimisnormid (EPN, RT), Soome kvaliteedinõuded (RYL) ja isegi osad NSVL aegsed ehitus-ja projekteerimisnormid. 

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele