Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus ehitusseadustik: poolt või vastu?
Mõlemad pooled esitavad oma argumente ning häälekalt põhjendavad oma seisukohti, kusjuures tihtipeale käsitletakse samas asjaolu ühest vaatenurgast positiivsena ja teisest vaatenurgast negatiivsena.
Uutes seadustes on nii häid kui halbu asju, kuid olen üheselt mõistetavalt uute seaduste poolt.
Poolt olemise põhjus on väga lihtne - hetkel kehtivate seadustega oleme jõudnud faasi, kus regulatsioon ei kehti ainult hädavajalikele asjadele, vaid reglementeeritakse selgelt üle. Samas uute seaduste rakendamisel peame uuesti läbi mõtlema seaduste alamaktid ja tegutsemisloogika ning see on hea, sest siis on võimalik sätestada nõudeid vaid nendele tegevustele, mis on tõesti hädavajalikud, ehk siis põhimõttel - vähem on parem. Näiteks oma maja ehitav inimene ei peaks dokumenteerima ehitustegevust samas mahus kui ehitusettevõtja, kes ehitab kõrghoonet.
Hetkel ei ole aga nõuete järgi dokumenteerimise kohustusel suurt erinevust. Kindlasti on oluline, et uute seaduste alusel on kohtutel võimalik anda tegevustele uusi hinnanguid, sest ei olda enam seotud eelnevalt tehtud lahenditega.
Koduaia tiigi rajamine vajab järelevalvet
Väga positiivne on uue regulatsiooni puhul, et külades ehk maal ei ole enam vaja teha uute hoonete ehitamiseks detailplaneeringuid. Samuti see, et ehituslubade vajadus on vähenenud.
Negatiivselt küljelt saab välja tuua ehituslubade riigilõive, nimelt maaelanikud maksavad selgelt rohkem kui varem ja suured arendajad maksavad oluliselt vähem kui varem. Näiteks kaubanduskeskuse riigilõiv on samane taluküüni (suurem kui 60m2) riigilõivuga.
Erisusena tuleb märkida, et kui kehtiva seaduse alusel saab nn endale ehitamise korral teha omanikujärelevalvet omanik ise, siis nüüd peab olema kvalifikatsiooniga isik kaasatud alati, kui on vaja saada ehitusluba, sh nt niisutus-kuivendusrajatise ehitamisel, milleks võib olla ka koduaeda rajatud tiik.
Kindlasti tekitab segadust see, et hakkab olema kahte liiki ehitajaid ja projekteerijaid - ehitusloakohustuslike ehitiste ehitajad ja projekteerijad ning need, kes ehitavad ja projekteerivad ehitisi, mille jaoks ei ole vaja ehitusluba.
Probleeme on ka ehitisregistrisse kandmata ehitiste regulatsiooni sõnastusel, sh kohustusel maksta riigilõivu 500 eurot, kuid olen veendunud, et sätte rakendamisel lähtutakse talupojamõistusest ja lõppkokkuvõttes kõik sujub.
Nii seaduste poolt kui vastu olijad võiksid keskenduda uute, hetkel ettevalmistatavate, rakendusaktide osas arvamuste avaldamisele ja seda põhimõttel - vähem on rohkem!
Seotud lood
Seni on räägitud peamiselt uuest planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust, väiksemat tähelepanu on saanud kahe uue seaduse rakendusseadus, mis annab esimesena aimu suvel toimuvate muudatuste haardest ja mõjust.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele