Autor: Juuli Laanemets • 9. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus ehitusseadustik: poolt või vastu?

Foto: Andras Kralla
Uue ehitusseadustiku väljatöötamise töögrupis osalenud ehitusjurist Tuuliki Laessoni (Laesson & Partnerid OÜ) sõnul on uus planeerimisseadus kui ka uus ehitusseadustik toonud kaasa ehitusvaldkonnas tegutsejate polariseerumise - ollakse kas vastu või poolt.

Mõlemad pooled esitavad oma argumente ning häälekalt põhjendavad oma seisukohti, kusjuures tihtipeale käsitletakse samas asjaolu ühest vaatenurgast positiivsena ja teisest vaatenurgast negatiivsena.

Uutes seadustes on nii häid kui halbu asju, kuid olen üheselt mõistetavalt uute seaduste poolt.

Poolt olemise põhjus on väga lihtne - hetkel kehtivate seadustega oleme jõudnud faasi, kus regulatsioon ei kehti ainult hädavajalikele asjadele, vaid reglementeeritakse selgelt üle. Samas uute seaduste rakendamisel peame uuesti läbi mõtlema seaduste alamaktid ja tegutsemisloogika ning see on hea, sest siis on võimalik sätestada nõudeid vaid nendele tegevustele, mis on tõesti hädavajalikud, ehk siis põhimõttel - vähem on parem. Näiteks oma maja ehitav inimene ei peaks dokumenteerima ehitustegevust samas mahus kui ehitusettevõtja, kes ehitab kõrghoonet.

Hetkel ei ole aga nõuete järgi dokumenteerimise kohustusel suurt erinevust. Kindlasti on oluline, et uute seaduste alusel on kohtutel võimalik anda tegevustele uusi hinnanguid, sest ei olda enam seotud eelnevalt tehtud lahenditega.

Koduaia tiigi rajamine vajab järelevalvet

Väga positiivne on uue regulatsiooni puhul, et külades ehk maal ei ole enam vaja teha uute hoonete ehitamiseks detailplaneeringuid. Samuti see, et ehituslubade vajadus on vähenenud.

Negatiivselt küljelt saab välja tuua ehituslubade riigilõive, nimelt maaelanikud maksavad selgelt rohkem kui varem ja suured arendajad maksavad oluliselt vähem kui varem. Näiteks kaubanduskeskuse riigilõiv on samane taluküüni (suurem kui 60m2) riigilõivuga.

Erisusena tuleb märkida, et kui kehtiva seaduse alusel saab nn endale ehitamise korral teha omanikujärelevalvet omanik ise, siis nüüd peab olema kvalifikatsiooniga isik kaasatud alati, kui on vaja saada ehitusluba, sh nt niisutus-kuivendusrajatise ehitamisel, milleks võib olla ka koduaeda rajatud tiik.

Kindlasti tekitab segadust see, et hakkab olema kahte liiki ehitajaid ja projekteerijaid - ehitusloakohustuslike ehitiste ehitajad ja projekteerijad ning need, kes ehitavad ja projekteerivad ehitisi, mille jaoks ei ole vaja ehitusluba.

Probleeme on ka ehitisregistrisse kandmata ehitiste regulatsiooni sõnastusel, sh kohustusel maksta riigilõivu 500 eurot, kuid olen veendunud, et sätte rakendamisel lähtutakse talupojamõistusest ja lõppkokkuvõttes kõik sujub.

Nii seaduste poolt kui vastu olijad võiksid keskenduda uute, hetkel ettevalmistatavate, rakendusaktide osas arvamuste avaldamisele ja seda põhimõttel - vähem on rohkem!

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785