Autor: Lauri Leet, kaasautor • 8. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maailma kalleim hoone

Foto: skyscrapercenter.com
11.septembri terrorirünnaku tagajärjel New York Citys hävinud kaksiktornide asemel ehitatakse uut hoonete kompleksi, millest esimene ja uhkeim – One World Trade Center - valmis juba eelmise aasta lõpus. Tegemist on läänepoolkera kõrgeima ning maailma kalleima hoonega.

One World Trade Center(1WTC), tuntud ka esialgse nime Freedom Tower järgi, on keskne hoone rajatavas hoonetekompleksis Manhattanil. 94-korruseline pilvelõhkuja ehitus algas juba 2006. aastal, hoone teraskonstruktsioonide rajamine lõpetati 2012 ning möödunud aasta 3. novembril toimus selle pidulik avamine.

Tegemist on kõrguselt neljanda hoonega maailmas, ulatudes sümboolse 1776(USA iseseisvumise aasta) jala ehk 541,3 meetrini. Valminud pilvelõhkuja lõplikuks katusekõrguseks on 417 meetrit, aga selle tippu ehitatud tornantenni kaasabil saavutati lõplikuks kõrguseks 514 meetrit. Kuna maailma kõrgeimate hoonete üle arvestust pidav nõukogu – Council on Tall Buildings and Urban Habitat (CTBUH), arvestab hoone kõrguste mõõtmisel teatud tingimustel ka antenne ja muid lisasid, on 1 WTC saanud ka mitteformaalse tiitli “läänepoolekra kõrgeim hoone”.

80% jäätmetest taaskasutusse

Hoone arhitektuuris läksid selle esialgse arhitekti Daniel Libeskindi julged ideed ümbermuutmisele ning ehitusse läks rohkem traditsiooniline ja sümmeetrilise kujuga hoone, sobitudes ja sulandudes seeläbi ka paremini linna üldise siluetiga. Alates 20. korrusest edasi ülespoole on arhitektuurse lahenduse üks osa pilvelõhkuja “tahutud servad”, mis muudavad pilvelõhkuja kuju kaheksaks pikaks võrdhaarseks kolmnurgaks või teisiti öeldes ka piklikuks nelinurkseks prismaks.

Nagu teistes planeeritavates hoonetes World Trade Center kompleksis, sisaldab ka 1WTC mitmeid säästva arenduse elemente. Suur osa hoonest on valmistatud kaasaegsetest taaskasutatavatest materjalidest ja umbes 80% ehituse käigus tekkinud jäätmetest taaskasutati. Kuigi katuse pindala on hoonel suhteliselt piiratud, kogutakse siiski vihmavett ning see on integreeritud ka jahutussüsteemiga.

Hoonele omistatakse eeldatavalt maailma üks tunnustatuimaid keskkonnamärke LEED Kuldsertifikaat, ning arendajad ja omanikud märgivad, et tegemist on ühe keskkonnasõbralikuma pilvelõhkujaga maailmas.

One World Trade Center – kalliem ehitis maailmas

Arhitektid: David Childs ja Daniel LibeskindEhituse peatöövõtja: Tishman Realty & ConstructionProjekteerija: WSP Global IncHoone maksumus: 3,9miljardit dollarit

Terrorioht on meeles

WTC1 aknad on valmistatud spetsiaalsest klaasist (ultra-clear glass), mis laseb läbi võimalikult palju päevavalgust, samas on kogu sisevalgustus seatud automaatselt režiimile, mis alandab automaatselt valgustust päikesepaistelistel päevadel, vähendades seeläbi energiakulusid.

Lisaks eelpingestatud raudbetoonist massiivsele vundamendile lisati hoonele projekteerimisel ka mitmeid muid elemente, mis peaksid pilvelõhkujat kaitsma võimalikult hästi õnnetuste ja terrorirünnakute eest. Näiteks on siin kasutatud tervelt 91 cm läbimõõduga raudbetoonseinu kõigis trepikodades, liftšahtides ja kommunikatsioonipesades; hoones on eraldi trepikojad eranditult kasutamiseks ainult tuletõrjujatele ning näiteks bioloogiliste ja keemiliste rünnakute tõrjumiseks on ventilatsioonisüsteemi paigaldatud spetsiaalsed filtrid.

Foto: skyscrapercenter.com
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785