Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üüriturul kord majja, aga kuidas?
Üüriturg on veel üks neid väheseid valdkondi, kus suur osa majandustegevusest käib varjatult. Tasumata maksude osakaal on küll vähenemas, kuid püsib siiski suur, kirjutab maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.
Üüritulu varjamist mõjutab nii üürituru läbipaistmatus kui deklareerimistahte puudumine. Samas vajavad maksu- ja tolliametilt võrdsete konkurentsitingimuste tagamist need inimesed, kes eelmisel aastal oma üüritulu deklareerisid, kirjutab Reitmann Äripäevas.
Järelevalvet on seni piiranud täpse informatsiooni vähesus. Kontrolle oleme teinud vastavalt oma riskianalüüsile, sealhulgas kasutanud rahvastikuregistri andmeid ja mitmete kohalike omavalitsuste edastatud infot.
Vähemalt osa omavalitsusi on mõistnud tulude õige deklareerimise ja andmete kontrollivõimaluse mõju nende enda tulumaksulaekumisele. Läheb ju üle poole tasutud tulumaksust omavalitsustele kohaliku elu arendamiseks. Koostöökogemus Tallinna ja Valga linnavalitsustega näitaski, et nende esitatud andmete abil on meil võimalik juba oluliselt täpsemini kontrolliobjekte valida.
Üürituru teema on aga selgelt laiem kui tulude deklareerimine. Lahenduse otsimiseks kutsusime veebruari alguses seetõttu kokku mitmed teemaga seotud asutused. Maksuhalduri poolt tõstatasime peamiste küsimustena, kuidas motiveerida isikuid tulu deklareerima, sealhulgas õigeid andmeid deklareerima. Ning kuidas saavutada üürituru läbipaistvus ning ühendada erinevate osapoolte huvid, sh arvestades omanike ja üürnike õiguste ja huvidega.
Riigid on neid küsimusi on lahendanud erinevalt. Iirimaal on püütud seda teha üüriregistriga, kuhu kantakse kõik elamispindade pakkumised, sõlmitud lepingud ja üürisuhte osapooled. Selle eesmärk on seal eelkõige omanike ja üürnike kaitse, st kohtud võtavad lahendamiseks vaid registrisse kantud üüriobjektide juhtumeid. Belgias, Makedoonias ja Hispaanias tuleb üürilepingud registreerida aga kohaliku omavalitsuse juures.
Maksuhalduri seisukohalt on selliste ettepanekute puhul keskne see, et tekib ülevaade, kellel lasub kohustus üürituludelt makse maksta. Sellisel juhul oleks ka järelevalve tõhusam. Samas ei ole välistatud, et arutelude käigus tekib teisigi võimalikke lahendusi.
Maksu- ja tolliamet jätkab kindlasti selleteemalistest aruteludes osalemist, et võimalikud meetmed aitaksid vähendada ebaausa majandustegevuse osakaalu üürituru valdkonnas ja kaitsta ausate maksumaksjate huve. Seni täiendame oma riskianalüüsi, et saada täpsemat ülevaadet üüriturust, ja pakkuda maksumaksjatele vajalikku infot, et neid suunata deklareerimise kohustuse täitmisele.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele