Oleme konsortsiumivormis ehitanud ka varasemalt, räägib Maru Ehituse juhatuse esimees Tõnu Kull koostööprojektidest. Taolise koostöö eelduseks on üksteisele mingi lisaväärtuse andmine nii pakkumis- kui teostusprotsessis ning vastastikune usaldus.
"Konsortsiumi õnnestumise eelduseks on ka mõlemapoolne valmisolek oma ego alla suruda ning kompromisse otsida. See hakkab ettevõtte juhtide tasandilt pihta ja kandub üle ka ühistesse projektimeeskondadesse.
Samuti tuleb kasuks, kui lõpus on jagada kasumit, mitte kahjumit. Suurimad ohud ongi seotud eeltoodud eeldustele vastupidise käitumisega. Meil on senini oma partneritega küll vedanud ja teeksime nendega koostööd ka tulevikus," lisas kull
Seotud lood
Ka väiksemad ehitusettevõtted saavad osaleda suurte objektide rajamisel, moodustades selleks konsortsiume ning tehes koostööd.
Ehitusfirma Rand ja Tuulberg on konsortsiumis teostanud peamiselt suuremahulisi ehitusobjekte, Näiteks võib eelnevatest objektidest tuua Ülemiste liiklussõlme ehitustööd koostöös aktsiaseltsidega Merko Ehitus ja Tallinna Teed. Käimasolevatest objektidest on konsortsium näiteks moodustatud Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi ehitustööde teostamiseks koos Astlanda Ehitusega.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?