Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitustööde mõõtmine ja hindamine - kas ainult kaitseks tellijatele?
Ehituse töövõtu üldlepingu tingimused sätestavad tööde mõõtmiseks ja hindamiseks töövõtja poolse tehtud tööde rahalise akti esitamise kohustuse iga kuu viimaseks päevaks. Selline lähenemine võimaldab tellijale järjepidevat ülevaadet töövõtja tegevusest ning aitab paremini fikseerida ja kõrvaldada jooksvalt töös esinevad võimalikud puudused selgitavad advokaadibüroo VARUL advokaadid Kristina Laarmaa ja Vitali Šipilov.
Teisalt aitab tööde jooksev mõõtmine ja hindamine ka töövõtjal kindlustada tasu saamine ning vältida hilisemaid vaidlusi töötasu ning muude tehtud kulutuste osas.
Mõõtmise ja hindamise regulatsiooni puhul on tähelepanuväärne ETÜ 2013 p 10.1.5 teises lauses sätestatu, mille kohaselt loetakse tehtud tööde rahaline akt allkirjastatuks, kui tellija ei ole tehtud tööde rahalist akti üle vaadanud 5 tööpäeva jooksul pärast akti kättesaamist ega töövõtja poolt määratud ühe lisatööpäeva jooksul. Selline tingimus on töövõtjat põhjendamatult soosiv, kuna lisaks lühikesele allkirjastamistähtajale loetakse tellija tegevusetus automaatselt rahalise aktiga nõustumiseks. Võimalusel tuleks selles tingimuses tellija huve silmas pidades teisiti kokku leppida või selline tingimus lepingust välja jätta.
Uued definitsioonid ETÜ-s: põhiline ja lõplik kasutusvalmidus
ETÜ 2013 sätestab erinevalt ETÜ 2005st tööde lõpliku vastuvõtmise tingimused. Peatükis 10.2 defineeritakse põhiline kasutusvalmidus ning lõplik kasutusvalmidus. Lõplik kasutusvalmidus on saavutatud, kui on kõrvaldatud kõik vaegtööd, teostatud ülevaatus, tellijale esitatud kasutusluba jne (vt ETÜ p 10.2.3.1 jj). Põhiline kasutusvalmidus on saavutatud, kui on täidetud kõik lõpliku kasutusvalmiduse tingimused välja arvatud punktis 10.2.3.1 sätestatu (vaegtööde kõrvaldamine). Mõisted pole siiski päris selgelt ja üheselt defineeritud, samuti valitseb mõningane ebaselgus nende kahe termini eristamise osas, mistõttu tuleks küsimus täpsemini lahendada lepingu eritingimustes. Sealjuures tasub tähele panna, et põhilist kasutusvalmidust kui tööde üleandmise ja vastuvõtmise vaheetappi ei pruugita üldse kasutada. Vaheetapi kasutamine tuleks eritingimustes selgelt sätestada või selle kasutamine välistada.
Täitmisakt kinnitab tööde lõplikku valmimist
Täitmisakt koostatakse pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist ning esitatakse tellijale koos vastava teatisega tööde lõpetamisest. Tellijal on õigus keelduda täitmisakti allkirjastamisest seni, kuni kõik vaegtööd on kõrvaldatud ning kõik nõuetekohased dokumendid esitatud. ETÜ-s on sätestatud tellija kohustus üle vaadata esitatud tööd 10 tööpäeva jooksul (põhilise kasutusvalmiduse korral 5 tööpäeva jooksul) ning nendega nõustumise korral täitmisakt allkirjastada.
Puuduste kõrvaldamiseks loetakse mõistlikuks ajaks 30 kalendripäeva. Vastavalt tööde ja objekti keerukusele võib osutuda vajalikuks tingimus, et täitmisakt esitataks ülevaatamiseks ja ülevaatamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks rohkem kui 30 päeva enne täitmistähtaja saabumist, samuti tingimus, mis annab tellijale lõpliku valmiduse korral täitmisakti ülevaatamiseks pikema tähtaja kui 10 tööpäeva. Vastasel juhul võib töövõtja tellijale ette heita täitmisakti ülevaatamisega viivitamist ja leida, et tema ei vastuta täitmistähtaja võimaliku ületamise eest.
Siinkohal väärib seoses tähtaegadega tähelepanu, et ETÜ tingimustes on tähtaegade määramisel vaheldumisi kasutatud nii mõistet „tööpäev“ kui ka „kalendripäev“, mistõttu tuleb olla hoolas vastavate mõistete kasutamisel o ka eritingimustes.
Täitmisakti ülevaatamise osas nõuavad tellija tähelepanu kindlasti p 10.2.5 ja p 10.2.9 teine pool, mis on töövõtjat põhjendamatult soosiv – viidatud punktid võimaldavad täitmisakti või põhilise kasutusvalmiduse akti lugeda allkirjastatuks ka juhul, kui tellijal on sellele vastuväiteid, kuid ta ei esita neid üldtingimustes sätestatud äärmiselt lühikese tähtaja jooksul. Võimalusel tuleks selles osas teisiti kokku leppida või vastav tingimus lepingust välja jätta. Täitmisakti allkirjastamine (või selle allkirjastatuks lugemine) omab olulist tähendust – sellega läheb tellijale üle tööde juhuliku hävimise ja kahjustumise risk (p 10.3.1), samuti seondub praktikas täitmisakti allkirjastamisega enamasti lõppmakse tegemise kohustus ja täitmisaja tagatise vabastamise kohustus.
Tööde eest tasumise kord vajab täpsustamist eritingimustes
Hetkel kuum
ETÜ 2013 kohaselt koosneb töövõtulepingu hind tööde üldmaksumusest ning reservist, kui selles on lepingus kokku lepitud. Lisaks nähakse ette töövõtja õigus lisakulude hüvitamise nõudmiseks. Tööde eest tasumise peatükis on küll täpselt reguleeritud töövõtja õigused ja tegevused võimalike lisakulude hüvitamise nõudmisel, kuid samas on sageli vaidlusi tekitavate lisakulude osas jäänud reguleerimata, millised on tellija õigused lisakulude vajaduse ilmnemisel ning töövõtjalt vastava teavituse ja taotluse saamisel (p 11.1.3). Viidatud regulatsioon tuleb ette näha lepingu eritingimustes. Samuti vajab lisaks üldtingimustes sätestatule täiendavat reguleerimist lisakulude osas kokkuleppe saavutamise protseduur ning see, kuidas toimida juhul, kui tellija töövõtja lisakulude taotlust põhjendatuks ei pea.
Üldtingimuste kohaselt võib tasumine toimuda nii maksegraafiku ja vastavate arvete alusel (p 11.2.1) kui ka tehtud tööde rahaliste allkirjastatud aktide ja vastavate arvete alusel (p 11.2.2). Lepingu eritingimustes tuleb sätestada, millist tasumise korda rakendatakse. Lisaks tuleks kaaluda, kelle kohustus on maksta tasud lubade, riigilõivude eest (p 11.2.7) ning see kokkulepe eritingimustes fikseerida.
Üldtingimused sätestavad erineva tähtaja töövõtjale tasu maksmise kohustuse (15 tööpäeva arve saamisest, p 11.2.3) ja poolte muude maksekohustuste täitmiseks (vastavalt 20 tööpäeva kirjaliku nõude saamisest, p 11.2.8). Selguse ja lihtsuse huvides võiks kaaluda tasu maksmise vastavate tähtaegade pikkuse ühildamist eritingimustes, sh hinnata, kas üldtingimustes sätestatud maksetähtaeg on piisav.
Autor: Kristina Laarmaa Vitali Šipilov
Seotud lood
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele