Ülenurme vallas asub kortermaja, mida hakati ilma ehitusloata ehitama juba 2006. aastal. Piirkonna detailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehitama ühte neljakorruselist.
Järgneb Riigikontrolli näide.
Kuigi ebaseaduslik ehitamine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud omavalitsus selle peatamiseks midagi ette.
Pärast Riigikontrolli 2011. aastal avaldatud auditiaruannet tegi Ülenurme vald hoone omanikule ehitamise peatamise asemel ettekirjutuse korrastada hoone fassaad ja rajada kõrghaljastus, s.t lubas ebaseadusliku ehitamise jätkamist ning seda ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Kuigi kortermaja ohutuses ei olnud kindlust, müüdi aktiivselt selle maja kortereid. Maja sai tagantjärele seadustatud alles eelmise aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus.
Sündmuste käik ajateljel:
• 2006 kehtestas vald detailplaneeringu, millega kinnitati ehitustingimused kahe kolmekorruselise korterelamu ehitamiseks;
• samal aastal alustas krundi omanik ilma ehitusloata ehitustöid, kuid otsustas kahe kolmekorruselise maja asemel püstitada ühe neljakorruselise;• Ülenurme valla üldplaneering, mis kehtestati alles 2009. aastal, sellesse piirkonda rohkem kui kolmekorruseliste korterelamute püstitamise võimalust ette ei näinud;• 2011. aastal, pärast Riigikontrolli auditit, tegi vallavalitsus hoone omanikule ettekirjutuse ja määras 2000 eurot trahvi;• ettekirjutuse järgi tuli koostada Rehetare tee 1 kinnistul asuva korterelamu ehitusprojekt, korrastada fassaad ja teha haljastustööd tähtajaga 30.11.2012. Ehitustööd kinnistul jätkusid;• 2011. aasta lõpus algatas vallavolikogu ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mille lahendus järgib olemasolevat lahendust (lubada ehitada üks 4-korruseline korterelamu). Detailplaneering kehtestati 26.3.2013;• omanik esitas vallale ehitusprojekti 28.5.2013 (ehk oluliselt hiljem, kui ettekirjutuses nõutud), see ei vastanud nõuetele.• Hoone seadustati tagantjärele 2013. aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus..
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.