Ehitushindade muutust vaadates paistab silma Balti riikide heitlikkus ja Soome oskus ajada asju tasa ja targu, selgub statistikaameti väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri.
Kui Balti riikides dikteerivad ehitushindu põhiliselt tööjõukulud, siis Soomes kasvavad hinnad pigem ehitusmaterjalide hinnatõusu tagajärjel, kommenteeris statistikaameti blogis juhtivstatistik-metoodik Merike Sinisaar.
Suurim hinnatõus ehitusturul jääb kõigis neis riikides 2007. ja hinnalangus 2009. aastasse. Praeguseks on ehitushinnad Eestis taas majanduskriisi eelsel tasemel, Lätil ja Leedul on veel kasvuruumi. Soomes jääb aastane hinnatõus alates 2010. aastast keskmiselt vahemikku 1,1–3,3%, märkis Sinisaar.
ELis tervikuna on ehitushinnad stabiilselt tõusnud. Suurim aastane kasv (4,4–4,7%) jääb perioodi 2006–2008. Aastatel 2009–2012 kasvasid hinnad keskmiselt 0,7–2,9%. Hinnatõus jätkus ka 2013. aasta alguses, tingituna põhiliselt tööjõukulude kasvust, ning ulatus 0,7%-ni võrreldes 2012. aasta esimese poolega. Samas on hinnatõus liikmesriigiti ühtlustunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.