Liit: uusi elamuid võiks tellida korteriühistud ise

"Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi," selgitas analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing, liidu värskes ajakirjas "Elamu."

Ühistuline ehitus oli laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise organisatsiooni (korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond.

"Ühistuline ehitus, kus loodava maja korteriomanikud korraldavad ise majaehituse, valides ise projekti ning olles ehitustööde tellijaks, kaasab ehitusprotsessi tuhandetes tundides vabatahtlikku tööd, mille arvel odavneb korteri hind ostjale. Samuti on ühistulise ehituse puhul välistatud korteri kasumimarginaali kinnimaksmine tulevase omaniku poolt, kuna arendaja on ühtlasi ka omanik," rääkis ta.

Eestis tuleks tema hinnangul täna riigi, omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös töötada välja ühistulise ehituse põhimõtted ja toetusskeemid ning tutvustada neid avalikkusele. "Elanikkonna gruppide toetus ühistuehituse elluviimiseks võimaldab otseselt vältida linnastumisest tulenevaid probleeme nagu getostumine või teatud piirkondade „tühjaksjooksmine“, leidis Otsing.

Ühistulise ehituse soodustamine aitab Otsingu hinnangul vähendada mitte ainult linnastumisest tekkivaid probleeme vaid ka toetab eluasmepiirkondade ühtse planeeringu põhimõtet. "See looks ka võimalusi väiksema maksejõuga elanikkonna gruppidele eluaseme soetamiseks," leidis ta.