Kui koduturul on tööd vähe, siis tuleb minna kohale sinna, kus töötegijaid puudu. Selline on maailmapraktika ning edukate firmade argipäev.
Töötamine välismaal ei ole omane ainult Eesti ehitajatele. Maru Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Kulli sõnul kohtus ta ligi pool aastat tagasi ühe Hispaania suurema ehitusfirma esindajaga, kelle aastakäive oli 6 miljardit eurot.
Küsimusele, kui palju tööd firma vahetult Hispaanias teeb, vastas hispaanlane, et pole kodumaal kaks aastat ühtegi tööotsa saanud. “Põhimõtteliselt kogu 6 miljardit saadi välisturult!” imestas Kull.
Maru Ehituse juhi arvates on tänane olukord see, et mitte ainult ehitustöölised, vaid ka projektijuhid peavad olema mobiilsed ja liikuvad. “Vajalik on valmisolek liikuda Euroopasse ja ka mujale, kui kodus tööd ei ole,” arvas Kull. Tema sõnul on eestlased mingil määral paremas olukorras võrreldes Läti ja Leeduga, sest meil on hea laevaühendus Soome-Rootsiga ja vähemalt nädalavahetuseks saab koju tulla. Lätist ja Leedust minnakse üldjuhul välismaale tööle pikemateks perioodideks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.