Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on välismaal ehitavate eestlaste ehitamise langusel põhjuseid mitmeid. Suurimat mõju mängib Soome ehitusturu seis ja sealne seadusandlus.
"Soomes käivitus just maksarvestuskaardi süsteem, mis kohustas ka Eesti ettevõtteid kohalikus maksuregistris ennast arvele võtma. Soomlaste soov on muuta maksusüsteem läbipaistvamaks. Võib juhtuda, et kõik Eesti ehitusettevõtted ei ole suutnud uue süsteemiga kohaneda. Ka on Soome ametühingud väga aktiivsed, et kaitsta oma ehitajaid ja piirata välist tööjõudu," märgib Peterson.
"Ka on Soome ehitusmahud languses ja sealne konkurents suureneb. Sel aastal oodatakse Soomes 2-4% mahtude langust, järgmisel aastal nähakse sama suurt langust," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ka Eestis on ehitusmahud languses ja konkurents tiheneb. Tagasitulijatele eriti kohta pole. Stabiilselt püsivad tee-ehituse mahud ja rajatiste rajamine, hoonete ehitamine on suuremas languses," jätkab Peterson. "Eesti ehituse eksporti mõjutab suuresti just Soomes toimuv, üksikud ehitajad tegutsevad ka Rootsis ja Norras. Meie lipulaev on materjalitootjad, kes ekspordrivad üle ilma, eks ehitajad lähevad neile järgi. Ehituse eksport Rootsi võiks kasvad, kuna sealne majanduse kasvab."
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.