Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome ehitusfirma lepingus sees palk ka vangistuse ajaks
Leping kehtib 2015. aastani ja taolisi lepinguid on 2011.–2012. aastal sõlmitud nelja inimesega, kes on seotud tee-ehitusega, vahendab sealne Rakennuslehti Iltalehti uudist.
Lemminkäinen eeldab, et töötajad tegutsevad seaduse järgi, aga ettevõte on valmis ka võimaluseks, et mõnel juhul võidakse tegevust siiski käsitleda seaduslikke lube ja keskkonnatingimuste nõudeid rikkuvana või tuleneb seaduserikkumine inimlikust eksitusest. Seetõttu on Lemminkäinen võtnud vastutuse taoliste rikkumiste eest ja tasub ka õigusemõistmisega seotud kulud.
"Kui Lemminkäinen Infra Oy teenistuses olevale töötaja mõistetakse süüdi eelpool loetletud tegevuste eest, kohustub ettevõte täies ulatuses tasuma töötajale määratud trahvid ja muud maksukohustused," tutvustas Iltalehti lepingut.
Lemminkäinen kinnitab ka lepingus, et süüdi mõistetud isikut ei vallandata, kui tegemist pole tahtliku seaduserikkumisega.
Ettevõtte infrastruktuurivaldkonna juht Harri Kailasalo selgitas, et selle lepingupunkti põhjuseks on pidevalt muutvad keskkonnaseadused ja kohalike omavalitsuste erinevad tõlgendused. "Sel põhjusel oleme töötajate palvel lisanud punktid, milles tööandja võtab enda kanda vastutuse seadusetõlgenduste eest, mille eest võib töötajale tööülesandeid täites isiklik vastutus langeda."
Kailasalo sõnul pole Lemminkäinen seni ühelegi inimesele hüvitist maksnud.
Ida-Soome ülikooli õigusala professor Matti Tolvanen viitab siiski, et vanglakaristust ei määrata väikeste keskkonnakuritegude eest.
Iltalehti teatel on Lemminkäinen teatanud Uusimaa ELY-keskusele asfaldi tootmise kohta numbreid, mis lahknevad oluliselt ettevõttesisestest andmetest. Lubatud oli kasutada vanast asfaldist valmistatud toorainet 20 000 tonni, aga tegelikud kogused olid sellest kümmekond korda suuremad. Kailasalo on asja selgitamiseks algatanud uurimise ettevõtte sees.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele