Ehituses on üha enam probleemiks see, et nii tellijad, ehitajad kui ka alltöövõtjad ei tea, mille vastu tuleks end kindlustada ning milliste tingimustega peaks arvestama. See omakorda on kaasa toonud palju sarnaseid vaidlusi.
Nii tellijad kui ehitajad teavad enamasti, et ehitustööde juures on vajalikud ehituse koguriski kindlustus ehk CAR ning vastutuskindlustus. Samas on iga objekt erinev ning silmas tuleb pidada erinevaid aspekte.
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik rõhutas, et kindlustuse puhul ei tohiks kunagi silmas pidada vaid üksikute osapooli, vaid vaadata kogu tervikut: tellijat, ehitajat, alltöövõtjaid, kannatanuid ja kindlustusandjat.
"Tänasel hetkel vaadeldakse heal juhul tellija-ehitaja vahelist suhet või ehitaja-kindlustusandja suhet, aga ei vaadata kõike kompleksselt. Sealt probleemid tulevadki," märkis Luik.
Ta rõhutas, et kindlasti tuleks silmas pidada, kas alltöövõtja on ehitaja tehtud kindlustuslepinguga kaetud. Võib-olla selgub kindlustuslepingust see, et ehitaja kindlustusleping küll katab kahju, kuid kindlustusselts küsib pärast alltöövõtjalt kahju välja. "Alltöövõtja vaatab, et peatöövõtjal oli leping olemas, mina midagi tegema ei pea, aga ta ei tule selle peale, et kindlustusleping katab ainult ehitaja riski. Ehitaja eest kahju hüvitatakse, aga pärast alltöövõtjalt küsitakse see kahju tagasi," selgitas Luik.
Loe pikemalt 8. Mai Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.