Einstein: pigipoiste maffia on tugev

Kümme protsenti Eesti uutest teedest võiksid olla betoonteed, kuid sinna on veel pikk tee minna, rääkis Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein tänasel Äripäeva ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu seminaril „Ehitusmaterjalide tootjate äriplaan 2013“.

„Eestis on praegu olukord selline, et pigipoiste maffia on väga tugev,“ tõi Einstein näite betoonteede ehitamist takistavatest teguritest.

Ehitusmaterjalide tootjad on Einsteini sõnul alustanud betoonteede planeerimisega just seetõttu, et propageerida kohalike materjalide ja tooraine kasutamist.

Einsteini hinnangul peaks 10% uutest teedest olema betoonteed. „See võtab aga aega umbes paar-kolm aastat, kuni me sinna jõuame. Vahepeal tuleks tulla välja uute ja innovaatiliste lahendustega,“ rääkis Einstein.

Ehitushinnad ei lange

Kuna ehitusmaterjalide tööstus sõltub juhi kinnitusel suuresti ehitajatest ja teedeehitajatest, siis materjalide tootjad turgu eriti planeerida ega dikteerida või suunata ei saa. Küll aga usub ta, et tuleval aastal jääb olukord stabiilseks. „Peaks aga olema põhjendamatu optimist, et prognoosida suuri kasve. Kui turg on stabiilne ilma suurte languste ja tõusudeta, oleks hea,“ märkis ta lisades, et ehitushinnad järgmisel aastal langeda ei saa, sest tõusevad nii ressursitasud, elektri ülekandetasud kui ka rohelise energia tasud.

Ehitusmetarjalide sektorit toetab Einsteini sõnul ekspordi kasv. Kui kogu müügiga ollakse 2004. aasta tasemel, siis 2012. aasta prognoosi kohaselt eksporditakse 155 mln euro eest ehitusmaterjale, mis on juba kõigi aegade parim tulemus. 

Ka hoiusejäägi kasv on Einsteini sõnul ehitusmaterjalide tootjate jaoks positiivne märk. „Paljudel inimestel on mure, et raha on puudu. Osadel hakkab aga ka üle jääma. Aktsiaturgudesse ei usuta, deposiidid on väga madalad, nõnda olekski aeg hakata raha panema kinnisvarasse,“ rääkis Einstein positiivsetest näitajatest. 

Uusehituste valdkond vajab planeerimist

Ehitusmaterjalide tootjate elu teeb Einsteini sõnul raskeks saaste- ja ressursitasude areng Eestis. „Võrreldes muude riikidega on areng hoopis vastupidine. Meil on need tasud kõvasti tõusnud. See näitab, et riik tahab ressursimahuka töö eest suure osa oma taskusse panna,“ rääkis juht. Seetõttu olevat ka raske ettevõtetel konkureerida naaberriikide tootjatega. 

„Üks sõnum riigile on, et kui see peaks niimoodi edasi minema, siis sureb see dinosauruste põlvkond välja,“ arvas ta.

Riigi poolt ootaks Einstein ka paremat planeerimist uusehitiste valdkonnas, sest olukord on väga nõrk. „Kuna algab uus Euroopa Liidu rahastamise periood, siis võiks hoolega läbi vaadata, kas ei anna uusehitiste koha pealt midagi välja mõelda,“ rääkis Einstein, kelle kinnitusel hoonetele ainult isolatsiooni lisamisega vajalike eesmärke ei täida.

Eesti potentsiaal võiks Einsteini sõnul olla 3000-5000 uut eluruumi aastas, kuid sinna on väga pikk tee minna.