31. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoone projekti eestvedaja ning projektijuht Meelis Linnamägi ütles ehitusklubis Nõlvaku lasteaeda tutvustades, et projekt nõudis palju õppimist nii tellijalt, projekteerijalt kui ka ehitajalt, ent valmidus koostööks tagas objekti õigeaegse valmimise.

„Õnneks oli koostöö ehitajaga väga sujuv. Ehitaja pakkus omapoolseid lahendusi eesmärkide täideviimisel ning kordagi ei tekkinud olukorda, kus ehitaja oleks objektilt lahkunud,“ ütles Linnamägi.

Meelis Linnamägi märkis oma ettekandes, et energiatõhusa hoone maksumus ei pruugi alati olla kallim tavaehitusest. Näitena tõi Linnamägi Elvas 2009. aastal kõrvuti kruntidel ehitatud kaks elamuhoonet, kus mõlema hoone ruutmeetri ehitusmaksumus oli peaaegu võrdne, kuid erinevus on selles, et energiatõhus hoone tarbib tunduvalt vähem energiat kui seni teada-tuntud tavalahenduste järgi ehitatud hoone ning on mugavama sisekliimaga.

Siiski märkisid nii Linnamägi, Eventus Ehituse projektijuht Raivo Reineberk kui ka projekteerija Sirkel & Mall arhitekt Marit Vendel ja peakonstruktor Raul Aripmann, et avaliku hoone puhul tuleb leida palju kompromisse riigi- ja erinevate ametite poolt kehtestatud nõuete tõttu.

Peakonstruktor Aripmanni sõnul sai antud hoone puhul küttesüsteem pigem üle dimensioneeritud, et saavutada ekspluatatsioonis parim võimalik tulemus energiatõhusust arvestades. Suurt rõhku pandi antud hoone puhul isolatsioonile, õhupidavusele ja külmasildade minimeerimisele sõlmedes. Seetõttu on Nõlvaku lasteaias tunduvalt paksemad seinad ning keskmisest soojapidavamad aknad.

Ehituse projektijuht Reineberk tõdes, et paraku pole praegusel hetkel võimalik Eesti aknatootjatelt vajaliku soojapidavusega aknaid saada. Seetõttu otsiti võimalusi piiri tagant ning lähim tehas leiti Lätist. Samuti nentis Reineberk, et kõige kallimateks lahendusteks osutusidki mitmed seadmed, millega tagatakse hoone normaalne ning nõuetekohane ventilatsioon ning mis nõudsid väga hoolsat paigaldamist.

Osalejatele toodi üllatavalt välja, et ühe soojusallikana on lasteaias kasutusel 21 kW pelletikamin, mis on mõeldud kasutamiseks vaid olukorras, kus väliskeskkonnas esinevad ekstreemsed külmaolud. Nii Linnamägi kui ka Aripmann märkisid, et näevad selle kasutust talvel väga lühikese perioodi jooksul kui välistemperatuur langeb 20 miinuskraadist madalamale.

Maja küte on lahendatud vesipõrandakütte abil. See tõstatas osalejates küsimuse, miks? Peakonstruktor Aripmann põhjendas seda asjaoluga, et õhkküte kuivatab talvel liigselt õhku, tekitab rohkem müra ning tolmu suurema liikumise ruumides. „Kindlasti ei oleks õhkküte hoone kasutajate tervise seisukohast parim lahendus,“ märkis Aripmann. „Põrandaküte tagab ühtlase temperatuuri jagunemise ruumis ja ei tekita suures mahus tolmu liikumist.“

Ühena lahendustest tõi Linnamägi välja CO2 andurite kasutamise kõikjal hoones. See tähendab seda, et anduritele tuginedes reguleerib automaatika ise ruumi õhuvahetust vastavalt vajadusele. Nii saavutatakse ekspluatatsioonis oluline kokkuhoid ventileerimise osas, kuna ei ventileerita liigselt ruume, kus inimesi pole. Lisaks on akendele lisatud välised automaatsed päikesevarju süsteemid, mis ruumi ülekuumenedes ette ning jahtudes eest ära liiguvad. Sellega välditakse ruumide ülekuumenemist suvel.

Antud hoone puhul on erilise lahendusena kasutatud seiresüsteemi, mida on võimalik reaalajas näha nii hoone fuajees asuvalt puutetundlikult ekraanilt kui ka reaalajas läbi Interneti hoone haldajatel ja kasutajatel. See võimaldab vajadusel kiiresti reageerida ning energiatarbimise järeldusi teha.

Et tegemist on paljude uute lahendustega hoone kasutajatele, siis rõhutas nii Reineberk kui ka Aripmann, et väga oluline on koolitada välja kõik hoone kasutajad. Näitena tõi Aripmann kogemuse ühe teise energiatõhusa hoone kohta, kus hoone kasutamise koolitusele ei ilmunud olulised inimesed ja hiljem kasutati külmaks jäänud ruumis elektriradiaatorit, selle asemel, et keerata lahti üks kinni unustatud kraan.

Lõpetuseks märkisid kõik hoone autorid, et antud lasteaia puhul on tegemist praeguste kogemuste parimate lahendustega ning iga järgnev projekt annab jälle uusi kogemusi.

Nõlvaku lasteaia projekti eestvedajaks oli energiatõhusa ehituse ekspert Meelis Linnamägi, Arhitektuuribüroo Sirkel ja Mall arhitekt Marit Vendel ja peakonstruktor Raul Aripmann. Lasteaia ehitustööd teostas Eventus Ehitus OÜ.