Adamson märkis, et praegu on amet liialt administreeritud ning üle juhitud. „Tulevikus pole nii palju regioonijuhte vaja nagu praegu. Eesti on piisavalt väike, et seda juhtida keskusest,“ märkis Adamson.
Samuti nägi Adamson vajadust tsentraliseerida ametis finants-, IT-, avalike suhete- ja personaliteenused. „Tõsiseid probleeme on personalipoliitikas, mida on vaja läbimõeldult arendada,“ märkis Adamson. Tema sõnul vajab kriitilist ülevaatamist siseauditi korraldus, kuna praegu on see majasisene üksus. „Ei saa olla, et meie maja tegemisi kontrollivad oma inimesed seestpoolt.“
Suure kriitika osaliseks sai ameti senine planeerimisoskus. „Prioriteediks peab saama pikaajalise planeerimise ja arendustöö kvaliteedi tõstmine. Planeerimisel on vaja palju parandada. Peame olema suutelised logistiliselt paremini toimima ja seda ka planeerima,“ tõi Adamson välja.
„Maanteeametil on oluline roll olla funktsionaalne ja arendada koostööd. Eeldan, et maanteeamet liigub ametnikukesksuselt kliendikesksuse poole. Me oleme vastutavad teehoolduse eest ja peame tagama kvaliteedi,“ oli tema resoluutne seisukoht.
Maanteeameti uus juht märkis, et puudub ka ülevaade, kuidas Eesti eri piirkonnad hanketingimustega toimetavad. „Me ei ole praegu terves Eestis ühtse näoga. Tekitame ise vaidluskohti, mis võtab palju ressurssi. Näiteks on tee-ehitushankes ühes regioonis ka teehoolduse kohustus, teises mitte. Miks?“
Adamsoni sõnul vajavad üle vaatamist kõik hanketingimused, et ka väiksemad tegijad pääseksid taas turule. "Ebamõistlikud on hanketingimused, kus ettevõte peab omama nii palju põhivara või „soolaladusid“,“ tõi ta näiteks.
„Peame enam keskenduma tööde kvaliteedile, vältima süüdistusi, et tehtud on suunatud pakkumisi,“ ütles Adamson. „Liiga palju oleme andnud käest järelevalvet. Peame olema proaktiivsemad kui kunagi varem, mitte reaktiivsed. Läbi peab olema mängitud kriisijuhtimine. On tunda, et meisse suhtutakse kui tagajärgede likvideerijatesse. Selle vältimiseks peame panustama uuringutele ja innovatsioonile, andma partneritele selgeid ülesandeid,“ tõi Adamson välja.
„Millega kohe tegelema hakkame, et oska vastata, sest see tuleb läbi arutada,“ lõpetas Adamson ülevaate.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul peab riik leidma alternatiivlahendusi tee-ehituse rahastamiseks, sest välisabiga ei saa kõrvalteid finantseerida.
Lemminkäinen Eesti AS ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens oli riigikogu avalikul istungil, kus põhiteemaks oli teedeehituse korraldus ja kvaliteet, riigi suhtes kriitiline. Pertensi sõnul katkestab riik iga seitsmenda hanke ning kahju kannavad ettevõtjad.
ASi Teede Tehnokeskus juht Ilmar Jõgi rõhutas riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil, et teede tehnilised valelahendused maksavad valusalt kätte. Tema sõnul annavad paraku vead veel 50 aastat tunda.
Arto Aas tõdes pärast riigikogu majanduskomisjoni istungit, et oleme tee-ehituses jõudnud olukorda, kus lisaks rahale tähtsustame ka lahendusi ning raha kasutust.
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.