Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pertens: trahv kvaliteeti ei taga
Lemminkäinen Eesti AS ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens oli riigikogu avalikul istungil, kus põhiteemaks oli teedeehituse korraldus ja kvaliteet, riigi suhtes kriitiline. Pertensi sõnul katkestab riik iga seitsmenda hanke ning kahju kannavad ettevõtjad.
„Eesti riik ei väärtusta ettevõtjaid ja jätab kõik riskid ettevõtjate kanda,“ alustas Pertens oma esinemist. „Näiteks katkestab riik lepinguid, mille tulemusena lähevad ettevõtted pankrotti. Kõige selle juures on kurb tõsiasi, et puudub konstruktiivne arutelu,“ märkis Pertens.
Ebaselgus eurorahadega
Pertens tõi välja, et paraku sõltub teedeehitus suuresti eurorahast. Paraku pole praegu teada, mida toob eurorahade järgmine periood. Seetõttu on ettevõtjad uute investeeringutega väga ettevaatlikud. Pertens kritiseeris ka maanteeametit, sest praegu pole veel teada, milliseid teid plaanitakse ehitada järgmisel aastal.
Pertens tõi välja ka tellijate ebamõistlikud nõuded. Ta märkis ära ebamõistlikud garantiiajad, tagatisnõuded, tehnilised tingimused. Viimase puhul kahtles Pertens, kas alati on vaja kasutada kõige kallimaid lahendusi.
Ühe suure probleemina tõi Pertens välja lepingutingimused, mis kipuvad olema ühepoolsed ja valdavalt tellija kasuks. „Iga hanke ettevalmistamiseks kulub kõigil raha. Kui hange tühistatakse, saab tellija endale projekti eelarve ja pakkujad saavad kahju,“ oli Pertens kriitiline.
Pertensi sõnul on Lemminkäinen Eesti ASil viimase aasta ja 8 kuu jooksul tühistatud 45 hanget ning hinnanguliselt tõi see ettevõttele kahju 100 miljonit eurot. „Keskmiselt oleme arvestanud, et iga seitsmes hange tühistati,“ tõi Pertens välja statistika.
Mahlakat kriitikat jagus Pertensil riigihangetele kvalifitseerumise tingimuste kohta. „Tingimused piiravad väga palju osalejateringi. Vahel on välja toodud sellised nõuded, et meil on isegi emafirmast raske sellist meest leida. Teiseks on muidugi ajastusküsimus. Hanked on korraldatud nii, et asfalti tuleks teedele panna alles talvel. Ilmselgelt on see võimatu, tööd lükkuvad, seega ka tähtajad ning kõik graafikud lähevad vastu taevast.“
Pertens oli kriitiline ka teedeehituse järelevalve koha pealt. „Mõne projekti järgi on võimatu ehitada. Nõutakse piltlikult öeldes lahendust, kus vesi peaks voolama mäest üles,“ ütles Pertens. „Samuti on enamikul juhtudel pakkuja asi arvata, mida tellija mõtles. Kui esitame lisaküsimusi projekti kohta, siis öeldakse, et lugege dokumente. Pärast tuleb välja, et tellija mõtles hoopis midagi muud, erinevalt sellest, mida pakkuja dokumentidest välja luges,“ tõi Pertens välja tellija ja pakkuja suhtluse puudusi.
Hirmutatakse trahvidega
Olulise nüansina tõi Pertens välja, et oleks hea, kui euroabi käsitletaks väljaspool riigieelarvet.
Hetkel kuum
Ta tõstatas ka probleemi: muutuma peab trahvide määramise kord. „Kõrgem trahv paremini ehitama ei pane. Ehitaja ei suuda paraku ehitada paremini, kui keskkond ja tingimused võimaldavad,“ märkis Pertens.
Pertens tõstatas ettekandes ka küsimuse, kas ikkagi kasutada kohalikku toorainet tee-ehituseks või siis importida sisse. Lõpetuseks märkis ta, et tee-ehitajad soovivad rohkem koostööd ja dialoogi riigiga, stabiilsust ja perspektiivi, et riik väärtustaks teede- ja infraehitust ning õiglast kohtlemist.
Seotud lood
Maanteeameti uus juht Aivo Adamson esitas esimest korda pärast ametisse asumist oma nägemuse muutustest, mida amet peaks ellu viima.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul peab riik leidma alternatiivlahendusi tee-ehituse rahastamiseks, sest välisabiga ei saa kõrvalteid finantseerida.
ASi Teede Tehnokeskus juht Ilmar Jõgi rõhutas riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil, et teede tehnilised valelahendused maksavad valusalt kätte. Tema sõnul annavad paraku vead veel 50 aastat tunda.
Arto Aas tõdes pärast riigikogu majanduskomisjoni istungit, et oleme tee-ehituses jõudnud olukorda, kus lisaks rahale tähtsustame ka lahendusi ning raha kasutust.
Möödas on ajad, mil nõrk või vajuv pinnas tähendas kallist ja ajamahukat probleemi pinnase väljakaevamise ja asendamise näol. Täna on olemas lahendus, kus pinnast ei vahetata välja, vaid muudetakse killustiksammaste abil targemalt tugevamaks. See meetod parandab pinnase kandevõimet kiiremini, puhtamalt ja märksa väiksema keskkonnamõjuga.
Enimloetud
1
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele