Üks oluline kinnisvaraturul nõudlust mõjutav tegur on rahvaarv ja selle vanuseline koosseis. Kuna praegu on kahekümnendates eluaastates noorte osakaal rahvastikust üsna suur, on kinnisvaraturg aktiivne.
Suurim kinnisvaraturul, st üüri- ja ostu-müügiturul ilma tegev rühm on nimelt inimesed vanuses 20–29 aastat. Need on noored, kes on valmis vanematekodust välja kolima. Nii on kinnisvara ostu- või üüriturule sisenemine teatavas mõttes vanuseline paratamatus.
Heites pilgu Eesti elanike vanuselisele struktuurile, näeme, et 20. aastates inimeste hulk on suurim. Nii võime tõdeda, et “õiges vanuses” olevate inimeste rohkus on hiljutise ja ka praeguse kinnisvaraturu aktiivsuse üks põhjuseid.
Võime julgelt eeldada, et 25aastaste suur hulk lubab tehinguterohket kinnisvaraturgu veel nii mitmekski aastaks. Heites aga pilgu ettepoole, näeme, et turuperspektiiv pole kuigi lootusrikas. Lapsi sünnib vähe, Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Eurostati rahvastikuprognoosi järgi on Eestis 2060. aastal 1,173 miljonit inimest, mis on praegusest arvestuslikust rahvaarvust 12% vähem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt 15. augusti Äripäeva Kinnivara lisast.
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.