• 16.08.12, 11:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Uute korterite järele on nõudlus selgelt olemas, kuid turul pole neid saada sugugi nii palju, kui vaja oleks. Uusarenduste massilist rajamist takistab praegu kõrge ehitushind.
Viimasel ajal on ilmunud mitu arvamuslugu, kus on mainitud uute korterelamute de?tsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et  uusi korterelamuid on pakkumises vähem, kui võiks, sest nõudlus uute korterite järele on olemas.
Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille tõttu ei tasu arendajatel uusi projekte ette võtta. Kuid kas see on ikka nii? Ja kui on, siis miks?
Üks võimalus, kuidas kõrvaltvaatajana ehitushindasid analüüsida, on võrrelda ehitushinnaindeksi ja Tallinna korteriomandi keskmise hinna muutusi. Statistikaameti kodulehel on toodud ehitushinnaindeksi mõiste. See on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Seega saame indeksi abil teada, kui palju on aastases võrdluses ehitusega seotud hinnad kasvanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ehituses tõstavad hinda riiklikud tellimused.
Ehitushinnaindeksi suurimad komponendid olid ehitusmasinad (hinnatõus 7,2%) ja tööjõud (hinnatõus 5,8%). Ehitusmaterjalide hinnad kasvasid aastaga 4%. Ehituse liikidest kerkisid enim tööstushooneindeks (5,2%) ja ametihooneindeks (4,5%).
Kui mõelda praegustele ehitusobjektidele, siis paratamatult jäävad eelkõige silma riiklikud tellimused: teed, sillad, riigihoonete soojustamine jms. Suured projektid, millesarnaseid pole Eestis ammu ehitatud (näiteks Ülemiste ristmik Tallinnas ja Tallinna–Tartu maantee), kasutavad palju tööjõudu ja suurt masinaparki. Nendest töödest mööda sõites jääb silma tohutu arsenal: kopad, kraanad, tellingud jne.
Ühtlasi on Riigi Kinnisvara AS renoveerinud üle Eesti umbes 200 ehitist, samuti on ehitatud uusi. Eeltoodud suhteliselt suurele riiklikule ehitusmahule lisandub tõsiasi, et kujundlikult pool Eestit ehitab Soomes. Kuigi tõenäoliselt on kõigil objektidel Eestis praegu ehitusmeeste puudust tunda, on nii riiklikud suurprojektid kui ka Soome ehitusturg olnud rahvale suureks abiks majanduskriisi üleelamisel.
Loe põhjalikumalt 15. augusti Äripäeva Kinnisvara lisast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele