Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi
Uute korterite järele on nõudlus selgelt olemas, kuid turul pole neid saada sugugi nii palju, kui vaja oleks. Uusarenduste massilist rajamist takistab praegu kõrge ehitushind.
Viimasel ajal on ilmunud mitu arvamuslugu, kus on mainitud uute korterelamute de?tsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem, kui võiks, sest nõudlus uute korterite järele on olemas.
Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille tõttu ei tasu arendajatel uusi projekte ette võtta. Kuid kas see on ikka nii? Ja kui on, siis miks?
Üks võimalus, kuidas kõrvaltvaatajana ehitushindasid analüüsida, on võrrelda ehitushinnaindeksi ja Tallinna korteriomandi keskmise hinna muutusi. Statistikaameti kodulehel on toodud ehitushinnaindeksi mõiste. See on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Seega saame indeksi abil teada, kui palju on aastases võrdluses ehitusega seotud hinnad kasvanud.
Ehituses tõstavad hinda riiklikud tellimused.
Ehitushinnaindeksi suurimad komponendid olid ehitusmasinad (hinnatõus 7,2%) ja tööjõud (hinnatõus 5,8%). Ehitusmaterjalide hinnad kasvasid aastaga 4%. Ehituse liikidest kerkisid enim tööstushooneindeks (5,2%) ja ametihooneindeks (4,5%).
Kui mõelda praegustele ehitusobjektidele, siis paratamatult jäävad eelkõige silma riiklikud tellimused: teed, sillad, riigihoonete soojustamine jms. Suured projektid, millesarnaseid pole Eestis ammu ehitatud (näiteks Ülemiste ristmik Tallinnas ja Tallinna–Tartu maantee), kasutavad palju tööjõudu ja suurt masinaparki. Nendest töödest mööda sõites jääb silma tohutu arsenal: kopad, kraanad, tellingud jne.
Ühtlasi on Riigi Kinnisvara AS renoveerinud üle Eesti umbes 200 ehitist, samuti on ehitatud uusi. Eeltoodud suhteliselt suurele riiklikule ehitusmahule lisandub tõsiasi, et kujundlikult pool Eestit ehitab Soomes. Kuigi tõenäoliselt on kõigil objektidel Eestis praegu ehitusmeeste puudust tunda, on nii riiklikud suurprojektid kui ka Soome ehitusturg olnud rahvale suureks abiks majanduskriisi üleelamisel.
Loe põhjalikumalt 15. augusti Äripäeva Kinnisvara lisast.
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele