Kosemaa: üürnikud pole pankade uue käitumisega kohanenud

„Ma arvan, et kindlasti on ärikinnisvara puhul endiselt atraktiivne Tallinnas just kesklinn,“ hindas Kosemaa. Kosemaa sõnul on võimalus, et paljuski sõltub ka eksportivate ettevõtete arengust ja tulemustest, sest kesklinnas rendivad pindu just eksportivate ettevõtete jaoks töötavad ettevõtted nagu audiitorid ja advokaadibürood. Kui eksportijatel läheb hästi, siis nõudlus büroopindade osas on kindlasti olemas. Siiski oli Kosemaa ettevaatlik hindamaks, mis juhtub siis, kui eksportijatel kehvasti hakkab minema.

Kosemaa sõnul võiks lähima kolme aasta jooksul lisanduda Tallinna kesklinna kuni 10 000 m2 büroopindu, kuid mitte korraga, vaid vähehaaval. „Büroopindu võiks tulla juurde vähehaaval, mis tagab kindlasti ka parema täituvuse. Mis juhtub, siis kui büroopindu tuleb juurde korraga palju, näitas meile kinnisvaramulli lõhkemine mõned aastad tagasi,“ rääkis Kosemaa.

Kliendid pole pankade uue käitumismalliga harjunud

Kosemaa sõnul soovivad laene väljastavad pangad näha, et uue büroohoone ehitamisel on pool hoone üüripinnast juba enne ehitamist kahe kuni kolme aastaste üürilepingutega kaetud.

„Selline praktika on tavapärane küll Põhjamaades, kuid meil, kus paljud ettevõtted ei oska hinnata oma järgmist kvartalitki, lisaks veel plaanida töötajate arvu, on selline praktika tundmatu,“ märkis Kosemaa

Võimalusena uusi pindu juurde ehitada näeb Kosemaa, kui omanikul on olemas piisav kapital, et uue hoone ehitust finantseerida, kuid see eeldab väga kindlat omakapitali olemasolu, mis paljudel puudub.

Ehitushind

Kosemaa märgib, et praegusel hetkel pole eriti vahet, kuhu uus büroohoone ehitatakse, sest ehitushind on võrdne nii linna ääres kui ka kesklinnas. Sellest johtuvalt ei saa suurt erinevust üürihindades ka olla.