Kuidas valmib Eesti pikim tunnel?

See tunnel on üks osa 2013. aastal valmivast ja ligi 77 miljonit eurot maksvast Ülemiste liiklussõlmest. Raudtee alt läbi minev tee kulgeb kahes tunnelis ehk kummalgi sõidusuunal on eraldi tunnel ning sõiduradu on mõlemas kaks. Tunnel kulgeb raudtee all kaheksa meetri sügavusel. Raudtee tulevase tunneli kohal seadis tunneli ehitamisele oma piirangud. Kuna rongiliikluse katkestamine ei tulnud kõne allagi, rajati ajutine raudtee ning kogu rongiliiklus suunati sinna, et oleks üldse võimalik tunnelit kaevata. Raudtee, mis küll nime järgi ajutine ja millel eluiga vaid aasta ja üks kuu, oli tegelikult kapitaalne ehitis. Rongiliiklust ei olnud võimalik ümber suunata vaid ühele rööpapaarile ja nii oli ka ajutine raudtee kahe rööpapaariga.

Pool tunnelist valmis kaevatud. Töödega on jõutud nii kaugele, et rongiliiklus on ajutiselt raudteelt endistele rööbastele tagasi tõstetud ning ajutine raudtee üles võetud. Nüüd hakatakse tunnelit teiselt poolt vastu kaevama. Valmis saanud tunneliosast on välja võetud ligikaudu 100 000 kantmeetrit pinnast ning vähemalt teist sama palju  on  veel  kaevata.  Pinnas kasutatakse ära sama ehitusobjekti teiste osade ehitamisel, näiteks viaduktide tõusude rajamisel.

Loe põhjalikumalt 30. mai Ehituse erilehest.

Tasub teadaTunnel muudab ristmiku läbimise mugavaks.

Ülemiste li iklussõlme peatöövõtja: konsortsium Merko Ehitus /Merko Infra / Rand & Tuulberg / Tallinna Teede AS

Objekti kogumaksumus:77 miljonit eurot

Tööd saab tippajal ca 300 inimest ja ametis on ca 60 alltöövõtuga tegelevat firmat

Valmivad tööd: 2 autotunnelit 2,07 km sajuveekanalisatsiooni torustik 42 450 m3

3 jalakäijate tunnelit1 autoviadukt2 raudteeviadukti2,8 km 110 kv õhuliineMaakaabli asemel

Asfaltkatet pannakse:

Sõiduteedele 130 000 m2Jalgrattateedele30 000 m21,2 km ajutist raudteed324meetri se tunneli ehitamiseks võetakse välja250 000 kantmeetrit pinnastBetooni valatakse