Nordeconi juhatuse liikme Erkki Suurorgi sõnul võib riigi jäik suhtumine tulevikus tuua hangete pakkumushinna kontrollimatu tõusu.
"On üsna loomulik, et kõik seadusemuudatused mõjutavad ettevõtete tegevust. Lugedes Äripäeva uudisartiklit selle kohta, et Merko ja Skanska on riigilt 1. jaanuaril kehtima hakanud seadusemuudatusest (erimärgistatud kütuse soodustustuse kaotamine - toim) tulenevalt lisaraha küsinud, oleme samuti seisukohal, et lisakulud tuleb ehitajatele kompenseerida. Kindlasti ei sa me nõustuda riigi seisukohaga, et tegemist on riigihankel osalenud pakkujate äririskiga. Juhul kui riik jätab otsused sisuliselt argumenteerimata ja jätkuvalt otsib tuge vaid riigihankeõiguslikest seisukohtadest, et pakkujad peavad ka nimetatud riskidega pakkumustes arvestama, võivad tulevikus riigihangete pakkumuste maksumused kontrollimatult tõusma hakata," märkis Suurorg.
Suuroru sõnul ootab Nordecon huviga antud olukorra lahendust ja võimalikke FIDIC komisjoni, arbitraaži vms kohtulahendeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Arvamus, et igasugune maksutõus on pakkuja äririsk, kõlab demokraatlikus maailmas jesuiitliku postulaadina. Sellistele seisukohtadele asunutel puudub sisuline arusaamine nii ettevõtlusest kui ka õiglusest,“ kommenteerib Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees riigipoolset suhtumist.
Advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaadi Priit Lätti sõnul on riik varasemas praktikas korduvalt aktsepteerinud seadusemuudatustest tulenevaid kulusid ning on üllatav, et nüüd on suhtumine muutunud.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.