„Arvamus, et igasugune maksutõus on pakkuja äririsk, kõlab demokraatlikus maailmas jesuiitliku postulaadina. Sellistele seisukohtadele asunutel puudub sisuline arusaamine nii ettevõtlusest kui ka õiglusest,“ kommenteerib Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees riigipoolset suhtumist.
Pertensi sõnul ei ole probleeme tulevaste projektidega, sest sel juhul arvestavad ehitajad kindlasti pakkumustes juba kõrgema aktsiisimaksuga diiselkütuse hinda.
„Probleemiks on projektid, millele on tehtud pakkumine ja sõlmitud leping enne seadusemuudatuse vastuvõtmist. Kuna teedeehituses on põhiliseks tellijaks riik, maanteeamet, kohalikud omavalitsused, suured riigiettevõtted. Sel juhul kujuneb olukord, kus tellija muudab pärast lepingu sõlmimist ühepoolselt lepingutingimusi, see tähendab maksab töövõtjale kokkulepitud summa, aga küsib osa sellest rahast täiendava maksu kujul tagasi. Formaalselt võttes lepingutingimused ei muutu, sisuliselt võttes aga küll,“ märgib Perntens
„Ka rahvusvahelised FIDIC reeglid, mida ehituses laialdaselt kasutatakse, näevad ette seaduse- ja maksumuudatustest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise töövõtjale. Eestis paraku püüab riiklik tellija lepingu eritingimustega vastavate FIDIC reeglite rakendamist välistada. Kas õnnestunult või mitte, otsustavad taas kohtuvaidlused,“ lisab Pertens
Tegevus 2012. aastal kindlasti kallineb tänu erimärgistatud kütuse soodustuse kaotamisele.
„Lemminkäinen Eesti AS-le tähendab see hinnanguliselt üle 400 000 EUR lisakulu aastas, sealhulgas sellist, millega me ei osanud arvestada. Teedeehitussektoris tervikuna ulatub ettevõtjate lisakulu kindlasti miljonitesse eurodesse,“ hindab Pertens
Seotud lood
Advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaadi Priit Lätti sõnul on riik varasemas praktikas korduvalt aktsepteerinud seadusemuudatustest tulenevaid kulusid ning on üllatav, et nüüd on suhtumine muutunud.
Nordeconi juhatuse liikme Erkki Suurorgi sõnul võib riigi jäik suhtumine tulevikus tuua hangete pakkumushinna kontrollimatu tõusu.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.